Laulu- ja Mänguselts Lõoke 110

PDFPrindiSaada link

Kasutaja hinnang: / 0
ViletsParim 

Laulu- ja Mänguselts Lõoke 110

(ilmus Võnnu valla infolehes nr 4 (70) detsember 2012.a )
Kristiina Kangur

9. novembri õhtul kogunesid kutse saanud külalised Võnnu kultuurimaja soojade seinte vahele, et tähis­tada laulu- ja mänguseltsi „Lõoke“ auväärset juubelit. Peolisi oli nii kohalikust vallavalitsusest, seltsidest ja tantsurühmadest kui ka naabervaldadest.

Kultuurimaja väikesesse saali oli üles pandud fotonäitus, mis kajastas seltsi ajalugu ja tegevust nii selle algusaastatel kui praegu. Kõik külalised said imetleda seltsi liikmete ja teiste huviliste restau­reeritud vanavara. Näiteks ümmargune laud ja vanaaegne riiul tekitasid lausa kiusatuse need endale saada. 

Suures saalis oli kaetud laud, millel juubelitort numbriga 110. Laualt ei puudunud ka šampus. Sünni­päevale oli saabunud üle saja külalise. Peo juhatas sisse õhtujuht Margus Vaino. Seejärel võttis sõna „Lõokese“ liige Tiiu Meerits, kes andis põhjaliku ülevaate seltsi ajaloost ja praegustest tegemistest. Tema sõnul panid seltsile aluse 12 meest, kes kogunesid 9. novembril 1902. aastal Köstrimäele seltsi asutamis­koosolekule. Algusaegadel korraldati pidusid ja karnevale, näideldi ja musitseeriti ning peeti kõneõhtuid. Selts tegutses ka raskematel aegadel. Oma maja puudumise tõttu ei jäänud ükski üritus siiski ära, sest kokkusaamisi korraldati ümberkaudsetes taludes. Oma maja ehitamiseks koguti annetusi, võeti laenu, lisaks löödi ka ise käed külge. 

Tänapäeval tegutseb selts aktiivselt. Seltsi eestvedamisel kutsuti ellu ja on korraldatud juba üksteist aastat kaerajaani võistutantsimist, samuti algatati kihelkonnapäevade korraldamine. Seltsi liikmed ja vallarahvas käivad matkamas, ekskursioonidel, osalevad õpitubades ja teevad muud huvitavat. Juhtkonda kuulub kolm inimest: Tiina Mällo, Triinu Kask ja Ruth Kõivistik. "Tore on koos käia, tore on koos tegutseda," tõdes Tiiu Meerits kõne lõpetuseks.


Hetk õnnitlemisest
Foto: Piret Mällo

Praegune „Lõokese“ esinaine Tiina Mällo andis üle tänukirjad tublimatele seltsi liikmetele ja toetajatele. Seltsi esinaine lisas, et liikmeteks on astunud valla kõige aktiivsemad inimesed. 

Jõudis kätte aeg õnnitlusteks. Alguse tegi naisrahvatantsurühm Kaera-Marid ja memmede rühma esindaja Laine. Pärast Kaera-Maride kergejalgset tantsu andis  õnnitlused üle Võnnu Keskkooli direktor Tiit Viileberg: "“Lõoke“ oli juba passiealine, kui Eesti riik sündis." Kooli õnnitlust ilmestas kaunis kandlepala "KaeraJaan" Hanna-Lii esituses. Seejärel tulid lillede ja laste valmistatud temaatilise pildiga Võnnu lasteaia Värvuke esindajad. Võnnu raamatukogu esindaja Riina Gordejeva avaldas tänu, sest 1910. aastal seltsi koosolekul otsustati Võndu raamatukogu luua. Õnnesoovid edastasid ka Võnnu vallavalitsus ja kultuurimaja, Võnnu Põllumeeste Selts ja pensionäride ühendus „Kerkokell“. Tegusad pensionärid olid kirjutanud  seltsile luuletuse.  

Naabritest olid kohal Vastse-Kuuste kultuurimaja ja Mäksa vallast laulu- ja mänguselts „Helin“, kes soovisid kuhjaga õnne ning seekord kõlas õnnitluseks traditsiooniline "Kaera-Jaan" lõõtspillil. Häid soove ja tahtmist tegutsemiseks soovisid veel Võnnu spordiklubi, Lääniste külaselts, Jaago talu, Issaku külaselts ja OÜ Maur Catering. 

Hääleka punkti pani õnnitlustele endine Võnnu segakoor lauluga noorusest. Koori esinemine oli väga emotsionaalne ja on kahju, et nii tore kollektiiv enam koos ei käi. KaeraMaride esituses saime näha veel sünnipäevavalssi ja seejärel kostitati peolisi šampuse ning maitsva tordiga. Laval ootas juba oma järge ansambel „Tiigrikutsu“ ning peagi lendles saalis valsisammul hulk tantsupaare. Kellel tantsimisest, tordiga maiustamisest ja naabritega vestlemisest aega üle jäi, sai võimaluse proovida ka loosiõnne. Loteriil, kus iga loos võitis, olid auhindadeks seltsi liikmete valmistatud käsitööesemed ja hoidised.

Kiusatust tekitas õhtune tordioksjon, mille tarbeks oli küpsetatud leiba, torte, pontšikuid, pitsat ja valmistatud paar ahvatlevat võileivatorti. Esimene suur ahvatlus olid kohupiimapontšikud, mille hind tõusis 3 eurolt 12-le. Rahvale meeldis ka seene-hakklihapitsa. Kõige hinnalisemaks osutus aga suitsutursaga võileivatort, mille hinnaks kujunes 25 eurot. Magusamad palad nagu šokolaaditort, kohupiimakook ja meekook ei pakkunud rahvale sugugi nii suurt kiusatust, aga see-eest kindlasti magusat suud. 

Piduliste teadmisi kontrolliti viktoriiniga, mille oli ette valmistanud Tiiu Meerits koos Triinu Kasega. Kõik, kes Tiiu Meeritsa sõnavõttu olid tähelepanelikult jälginud, ei jäänud viktoriini küsimustele vastamisega hätta. Tulemus oli tasavägine: esimest ja teist kohta lahutas ainult üks punkt. Õhtu jätkus tantsides ja head seltskonda nautides.

Viimati uuendatud Esmaspäev, 22 Aprill 2013 17:35

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital