Töögrupi koosolek 06.03.2012

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 06.03.12 TRAKS-is keskenduti eelkõige kultuurikoja arutelude kokkuvõtmisele ning kesksetele kokkulepetele kultuurikoja käivitamisega seoses.

Millest kohtumisel räägiti?

 

·          Mikk Sarv ja maakonna kultuuri ümarlaud 28. märtsil: kõne all oleval päeval korraldab Mikk Sarv maakonna kultuuri ümarlaua raames nn. ’maailmakohviku’. Kultuurikoda peaks meie identiteeti edasi kandma. Maailmakohvik on üks kõiki aktiviseeriv viis. Meil on üks üldine teema ning see teema oleks -kuidas Kultuurikojaga edasi minna. Üritus hakkab välja nägema nii, et oleme ERMi lektooriumi saalis ning siis saab igaüks sõnastada teema, mis on temale kõige tähtsam. Kui kellelgi on südamel midagi tähtsat, ei jää see arutamata! Edasi jagunetakse erinevatesse nurkadesse samas ruumis (nt. 4 rühma). Igal inimesel on õigus tõusta ükskõik mis ajal üles ja minna teise rühma juurde. Teemade algatajad panevad need pabertahvlitele kirja. Hiljem on kõigil võimalus läbi lugeda ja hinnata. Ringi saab ümber tõmmata ideele, mida inimene ise tahaks läbi viia või teha. Mustandi kirjutab Mikk ise kokku, et me saaksime stardiks selge ja omavahel läbipõimunud ideede kogumiku. Ainus reegel on see, et iga inimene peab olema seal, kus teda see teema tõsiselt köidab. See ei tohi olla tuim ja igav. Võib-olla oleks hea mõte kui igaüks võtab kaasa midagi söödavat! (midagi, mis talle endale sobib ja nt. iseloomustab teda). Kui inimesed tuliselt arutavad, läheb väga kiiresti kõht tühjaks. Kui selline formaat hästi istub, miks ei võiks see edaspidi jääda põhiliseks tööviisiks!

·          Kultuurikoda ja selle nimi: Võib-olla on mingi parem nimi selle koostöövormi jaoks, mis meil tekkima hakkab? Lõpuks otsustati, et hetkel räägime ikka kultuurikojast ning inimestel on veel võimalik ’lapsukesele’ nimesid pakkuda – asjakohane arutelu algatatakse listis. Arutelul välja käidud variandid:

  • Tartumaa Kultuuri Koostöökoda, Tartumaa KultuuriPADA, Tartumaa Kultuurikoda, Tartumaa Kultuuri Kohtumispaik;
  • Võiks kaaluda ka erinevaid variante akronüümidega mängimiseks.

·          Kultuurikoja formaat, organisatoorne vorm ja töökorraldus:

  • Kas me tahame, et sellel koostöövormil oleks üldse mingi kindel vorm? Ehk peaks pigem tegelema sellega, et teadmine sellest koostöökogust jõuaks inimesteni ning info hakkaks liikuma läbi meie;
  • Mingil hetkel võib see olla mingi TOL-i Sihtasutus nt. Aga selleks ajaks tuleb teha nii, et meid võetaks ka tõsiselt. Peame enne tegelema sellega, millega me kõige paremini hakkama saame ning küll aja jooksul see koostöövorm TOL-i ja teiste tähtsate asjalistega ka välja kujuneb;
  • Mõttevälgatus – TRAKSINÖÖP J
  • Kultuurikoja töökorraldus võiks välja näha nii, et koja juhtimine oleks paralleelselt mitme organisatsiooni käes – see võimaldab praktiseerida koostööd, hajutada juhtimisest tulenevaid riske ning ka organisatsioone roteerida. Nt. paarisjuhtimisel (või lausa kolmikjuhtimisel) oleks ka see eelis, et üks eestvedav organisatsioon vahetuks ning teine jääks juhtima – st. eestvedavad organisatsioonid ei vahetuks kunagi korraga ning see organisatsioon, kes uue juhtivorganisatsiooni ajal tegevuses on, saab vajadusel tutvustada käsilolevaid töid, juhtimisprintsiipe jne. St. asjad ilusti üle anda ning järgmise organisatsiooni/järglase ’sisse elatada’.
  • Juhtijad oleksid pigem organisatsioonid kui üksikisikud – st. organisatsioonid määravad, kes nende inimeste hulgast koostöökoja tegevustega seotud/vastutav on.
  • Merise sõnutsi peaks kultuurikoda olema organisatsioon, mis vahendaks kultuuri muudele valdkondadele. Et see ei hakkaks iseennast marineerima kapslis. Kui see informatsioon süstematiseeritud ja oskuslikult väljatoodud kujul jõuab kultuuritegijatest väljapoole, siis tekivad erinevate valdkondade huvi ja potentsiaalne soovid kaasa rääkida ja teha. Rohkem võiks teha pigem kultuuri integreerimisega. Siis oleks see atraktiivne ettevõtmine ka riiklikul tasemel. Tänapäeval on kuum teema sotsiaalne ettevõtlus. Ning see sünnib ka selles kultuurikapsli sees, aga palju vingem on see, kui see sünniks mingite erinevate kapslite koostöös. Et see oleks valdkondade vaheline.
  • Leidsime, et mõistlik võiks olla kultuurikoja väärtuste sõnastamine – selleks peaks esmalt läbi töötama erinevad memod ja protokollid kuni tänaseni, noppides sealt üles need väärtused, mõtted ja mõtteterad, mille me juba kirja oleme pannud. Seejärel vaatame selle üle, täiendame, vajadusel lihvime.
  • Vahekokkuvõte arutelust: me ei ole klubiline organisatsioon vaid oleme sihtgrupi mõttes väga avatud, vaid Tartu piirkonnas/regioonis sündinud mõtetele leida kaasaelajaid igal pool.
  • Liikmelisuse küsimus -kuidas ja keda me kaasame oma tegevusse. Kas liikmed on kliendid või oleks liige midagi rohkemat, sest ta panustab? Millised võiksid olla liikmete hüved võrreldes muude huvilistega?
  • eksklusiivne juurdepääs informatsioonile;
  • esmane juurdepääs üritustele;
  • liikmete eelistamine ennekõike;
  • lihtsam on taotleda projektidele raha koostöös teiste organisatsioonidega
  • võib kasutada täiendavaid teenuseid – nt. raamatupidamine pakutakse TRAKS-i alto   Arutasime, kas üksikisikud on ka liituma oodatud? Võib-olla jätta üks ring selliseks toetajaliikmeteks – st. inimesed, kes ei ole päris esimeses ringis ning ei osale juhtimise rotatsioonis. Kui sa oled lihtliikmena mingist seltsist, siis ei saa ka väga palju sõna võtta seltsi nimel, kui pole volitatud. Võiks olla nt. kultuurikoja sõprade selts, kellele küll kohustused ja õigused kõik ei laiene, kuid toetavad meid ning saavad osa meie tegemistest. Seega võiks kujuneda nö. kolmetasandiline organisatsioon – esimese tuumiku moodustaksid parajasti juhtimise ülesannet kandvad organisatsioonid; teise ringi siis nö. ’liikmed’ (so. vaid organisatsioonid, kes saavad osa kõikidest õigustest ja kohustustest, sh. osalevad juhtimise rotatsioonis) ning kolmas ring, kes oleksid siis kõik kaasaelajad, -mõtlejad ning huvilised (nö. siis toetajaliikmed, meie tegevuste otsesem ja spetsiifilisem sihtgrupp, see, kelle jaoks me põhiliselt eksisteerime);
  • Leidsime, et kultuurikoda võiks toimida esialgu seltsingu vormis.
  • Rääkides juhtimise roteerimisest jõudsime seisukohale, et üks ’juhtimisperiood’ organisatsiooni kohta oleks pool aastat. Tagama peaks selle, et kogu aeg on juhtimises osalevad vähemalt 2 organisatsiooni ning organisatsioonid ei vahetuks üheaegselt
  • Täiendada oleks vaja kompetentside ülevaadet, et paremini mõista, kes milliseid ülesandeid täita suudab ja soovib.

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital