SEKTSIOON: "Kultuurilood" - Blogi stiil

Jõuluball Lähte Ühisgümnaasiumis

PDFPrindiSaada link

Sündmus: Jõuluball Lähte Ühisgümnaasiumis
Kuupäev: 2013-12-20
Koht: Lähte Ühisgümnaasium
Korraldaja: Lähte Ühisgümnaasium

Lähte Ühisgümnaasiumis toimus jõluball

Laura Kivijärv, Lähte ÜG 11. meediaklassi õpilane

20. detsembril toimus Lähte Ühisgümnaasiumis iga-aastane jõuluball. Balli teemaks oli „Eesti“ ning seda korraldasid 11. klasside õpilased.

Jõuluballil esines nii meie kooli õpilasi kui ka külalisi. Lähte koolist esines teiste seas ka telesaatest „Perepidu“ tuntud  Rauno Koorts koos sõbra Artur Aunapiga.  Samuti astus üles rahvatantsurühm Kringlike. Õhtu peaesinejaks oli ansambel Fantaasia, kes ühe ballilosaleja sõnul oli ülivinge.

Enne jõluluballi sai antud igale ballilosalevale klassile ning ka õptajatele ülesanne koostada humoorikas etteaste ühel teemal Eesti ajaloost.Teemad jagati laiali loosi teel. Etteasteid hindas žürii, kuhu kuulus igast klassist ja samuti õpetajatest üks esindaja. Võitjateks valiti õpetajate etteaste teemal „Eesti siis, kui Keres malenuppu tõstis“. Teise ja kolmanda koha said 10.klassi esitused. Toredad olid aga kõik etteasted!

11. klassid tänavad Anneli Kumarit, Kertu Palmi ja Kristel Tobrelutsu, kes aitasid neid nõuga. Suured tänud sponsoritele, kelleks olid OÜ Sulemees,  ilusalong Samatha, OÜ Avon, ETK, OÜ Vudila Mängumaa, AS Abakhan Fabrics, OÜ Maksi Bussid, AS Triedens, Philip Morris, OÜ Reeda Pagar, Lähte Ühisgümnaasiumile ja Tartu Vallale. Tänud kõigile abilistele!

 

Kirjutas Administrator 22. Aprill, 2013

Luule- ja muusikaõhtu Ene Rämmeldiga

PDFPrindiSaada link

Sündmus: Luule- ja muusikaõhtu Ene Rämmeldiga
Kuupäev: 2013-03-18
Koht: Alatskivi loss
Korraldaja: Reet Kruup

Ene Rämmeldit intervjueeris Kristiina Kangur
Foto: Reet Kruup,  Ene Rämmeld pildil esireas vasakult kolmas

„Libahundi“ Tiina tunneb end Eestis hästi

ene-rammeld.jpg
ene-rammeld.jpg
W:800px H:595px S:321.96 KB
 18. märtsil 2013 tõi Alatskivi lossis publikuni valiku hingeminevast Ristikivi luulest eesti näitleja Ene Rämmeld, muusikalisi vahepalu esitas pianist Jorma Toots. Rämmeldi sõnul tuletas see muusika talle meelde, mis tunne on olla kodumaal ja tõi näitlejale pisara silma.

Ene Rämmeld on eestlastele tuntud eeskätt filmiklassikast „Libahunt“, kus ta kehastas Tiina rolli. Rämmeldi näitlejakarjäär algas Ugala teatris 1965 ja jätkus külalisnäitlejana Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinus“ ja Evald Hermaküla telelavastuses „Armastus, armastus“. 1981. aastal emigreerus näitleja Prantsusmaale, kus tema loominguline karjäär jätkus Pariisi teatrites ja kohvikutes eesti luuleloomingut tutvustades.

Kuidas juhtus nii, et sattusite Alatskivile?

See on täiesti juhuslikult tänu Marge Loikile, kes kutsus mind ja organiseeris esinemised. Igal pool on erinevad ka muusikud. Olen siiamaani olnud ainult koolilaste juures: Karksi-Nuias, Suure-Jaanis ja Viljandis, 2-3 koolis. Täna oli esimene kord täiskasvanute juures, ütleme, et publik ei olnud väga kerge.

Kas te käite tihti Eestis?

Jaa, päris tihti. Mõnikord käin isegi kolm korda aastas, kogu aeg on tegemist. Kirjutasin kolm raamatut ja praegu kirjutan neljandat. Mul on esinemisi Tallinnas, aga ma ei ole Eestis üldse ringi käinud. Nüüd olen kaua tahtnud just Eestis ringi käia.

Kust te saite idee raamatu kirjutamiseks?

See ongi see Ristikivi, koduigatsus. Kui elad Pariisis, siis mõtled Eesti peale ja kui oled Eestis, siis mõtled, miks nii kauaks oled siia jäänud. Eks kõigil naistel ole nii, teevad käsitööd. Ka mina tegin lapsena väga palju, aga hiljem hakkasin raamatuid kirjutama. Ehk on sellest rohkem kasu, sest käsitööd oskavad kõik teha. Ma siis teen midagi muud, millest jääks mingi jälg.

Kas te määratlete ennast rohkem prantslannana või eestlannana?

Ma olen ikka eestlane, kuigi mul on mõlema riigi passid.

Kas te peale Prantsusmaa ja Eesti ka mujal olete käinud?

Kanadas, Ameerikas, Austraalias, Saksamaal, Rootsis. Turistina Itaalias Firenzes, Tšehhis Prahas.

Kus on olnud teie arvates kõige meeldivam publik?

Seda on väga raske öelda. Kui olen luulet lugenud, siis on see alati minu poolt suur eneseületus, sest ma panen pealtvaatajad seisundisse, mida nad ei oota ja pole lootnud. Nad kas võtavad selle omaks või ei võta. Näiteks ükskord Viljandis olid lapsed hommikul unised kuid peale paari luuletust ärkasid üles. See oli üllatus, et järsku hakkasid nad mind kuulama ja neil oli huvitav. Nad ei tahtnudki ära minna.

Kas teil on mõni lemmiknäitleja?

Eestis on Ita Ever, kes on eesti teatri naisnäitleja algus ja lõpp. Kui poleks olnud Ita Everit, siis oleksin võib-olla jäänud siia karjääri tegema. Uskumatu fenomen on Ita Ever naisnäitlejana teatris.

Teile meeldib elamusi pakkuda. Milline on hea näitleja?

See on tohutult raske amet. Kui käin vaatamas kuskil teatris ja märkan, et näitleja ei võta selle kuupalga eest ennast kokku, siis olen pettunud. Kui ma lähen vaatama ühte tükki, mida ma tunnen, siis tahan sealt saada elamust.

Milliseks inimeseks te ennast peate?

Olen tavaline inimene. (Naerab.)

Mida ütlete Eesti publikule?

Eestlane ei ole metsmaasikas. See ongi meie vahe presidendiga, et tema sõi oma noorusajal banaane, apelsine ja mandariine. Mida tegime meie? Meie olime metsa all pikali maas otsimas neid maasikaid. Eestlane ei tohi olla üks ilus ja armas metsmaasikas, mille me kohe ära sööme ja võivad süüa ka vaenlased, kui oleme liiga toredad. Metsmaasikas on väga ilus väljend, aga selle napsavad kõik ära. Eestlane võiks olla kui üks tubli ja tore umbrohi, mis ei hävine. Umbrohust käivad läbi tuuled ja tormid, aga ta elab ikka edasi.

Viimati uuendatud Reede, 05 Aprill 2013 12:14
 

Kirjutas Administrator 05. Aprill, 2013

 

Advendilaat 2012

PDFPrindiSaada link

Sündmus: Heategevuslik "ADVENDILAAT"

Kuupäev: 2012-12-08

Koht: Tartu

Korraldaja: Tartu Katoliku Hariduskeskus

Oh, kui armas on sel õhtul, kui need kellad kajavad

Katoliku Hariduskeskuse advendilaat on minu jaoks iga-aastane stardipauk jõuluärevusele. Selle laada muudab eriliseks kokkusurutus ühte väikesesse koolimajasse, palju melu ja saginat Kusjuures selles saginas on inimesed ikkagi sõbralikud, abivalmid ja keegi ei tee kurja nägu, kui kogemata kellelegi varvastele astud või kitsukesel trepil end kõige käidavamasse kohta tuttavaga lobisema unustad.

Laadal müüakse kõike, mis on kodukootud - seda nii kaudses kui otseses mõttes. Ruuporiga teadustaja (olgem ausad, mikrofon rööviks osa sellest ehedast soojusest ja lihtsusest), kes hoolitseb selle eest, et kõik jõuaks, kuhu vaja ja kõigil oleks ülevaade toimuvast. Laada tulud aga ei lähe mitte kauplejate taskusse, vaid osalt kooli raamatukogule, osalt aga heategevuseks. Sel aastal siis Narva frantsiskaani õdedele tänavalastega tegelemiseks.

Üle koolimaja on avatud töötoad, kus saab meisterdada samblast jõulukaunistusi, lumehelbeid, teha puutööd ja rahvuslikku käsitööd, vanade aegade hõngu lisavad mõõgakoda ja savikoda. Otsin oma lapsi kümnete teiste hulgast taga ja leian näljarotid Piparkohvikust, mille teeb eriliseks piparkookide meisterdamise võimalus. Nii mõnigi väike laadaline sai selle talve esimese piparkoogi tehtud ja selle õige magusa piparkoogi maigu keelele just seal. Lisaks veab nina mööda koridori levivat vorsti ja praekapsa hõngu järele kooli siseõue. Grillihooaeg keset lund, talve ja kuuski? Aga grillimeistrite nägudel on õnnelikud naeratused ja olek muhe. Ning toit maitseb hästi.

Jakobi Mäe Kultuurikoja saalis toimuv kultuuriprogramm algas näiteringi laste jõulunäidendiga päkapikkudest ja paharettidest, kes inimesi tülli ajasid ja ühe lapse kingitused ära viisid. Jõuluhõng tegi aga imet ja paharetid leidsid, et neil pole raamatute ja multikatega midagi teha. Viisid lapsele kingid tagasi. Näidend oli valminud näiteringi juhendaja Helena Stambergi ja laste endi koostööna. Oli rõõmu, oli ehedust, oli koomikuannet ja näitlejameisterlikkust. Sama näidendiga astusid lapsed korduvalt üles kaks päeva varem Lille majas Jõulumaal. Laadapäeval kultuurikoja saali kogunenud rahvas lagistas naerda ja ajuti vajus jälle mõtlikuks. Head mõtted ja head teod muudavad ka paharetid paremaks.

Järgnes Musaklubi etteaste. Pisikesed musahuvilised (Emilie Vahi, Liina Teiter, Elisabeth Kool, Anu Saks, Doris Märss ja Petra Räbin) laulsid pisut ärevalt ja kohmetu armsusega. Seejärel astus lavale Hannabeth Hansen, kes laulis kõlava ja puhta häälega omaealise kohta üllatavalt raske laulu "Väike Ingel!. Seejärel laulis Katoliku Hariduskeskuse õpilane Kadri-Liis Laas piparkoogitüdrukust. Hämmastas enim lavaline julgus, et laps teab ja naudib, mida ta teeb. Võimalik ka, et see on Musaklubi õpetajate oskuslik lähenemine lastele, mis annab neile rõõmu laulda. Musaklubi esinemine lõppes Jaan Tätte lauluga "Minemine". Soolot laulnud Martin Vendt pani publiku kaasa elama oma otsekohese esituse ning pisut käreda häälega. Ja kummalisel kombel Tätte sobis ka sellesse õhkkonda - eks Jakobi Mäe Kultuurikoda olegi pilgeni täis Eesti meelt ja pisut ka vanade aegade hõngu.

Väike vahemärkus - saalis puudus mikrofon, võimendus ja igasugune üliprofessionaalne helitehnika. Ometi esinejate laulud kõlasid ja täitsid kogu saali. Selles naturaalsuses oli oma võlu.

Katoliku Hariduskeskuse üheksanda klassi lapsed tegid varjuteatrit, mis oli kummastav elamus. Vaiksel häälel loetud loo taustal joonistusid kesk saali valgele linale idamaised varjud. Hea mõte, kuid võib olla jäi pisut monotoonseks.

Vaba lava ei jäänudki vabaks. Katoliku Hariduskeskuse õpilane Joonas Taniloo laulis kaks laulu, põimides need pisukese näitlemisega. Tuule Pihlap mängis klaveril mõned lood. Mis algul pisut arglik tundus ja sassi läks, see kasvas hiljem üha julgemaks. Ei puudunud ka päris muusikutee alguses olevate etteasted. Tark ja heatahtlik publik hindas neidki ja väike flötist sai nö. kopsaka kotitäie julgust ja tunnustust juurde.

Ohoo, mis nüüd toimub? Saal täitub viimistletud ja läikiva puiduga, millele on keeled peale tõmmatud. Igas suuruses. Viiulid, tšellod ja isegi kontrabass. Need on Elleri muusikakooli lapsed, kelle juhendajaks on Annela Läänelaid. Mitmed lastest õpivad justnimelt Katoliku Hariduskeskuses ja neid on igas mõõdus - nii vööni kui siinkirjutajale üle pea ulatuvaid. Ja mängivad mõnuga, kõige pisemad agara püüdlikkusega ning keelpillide laulev kõla viib pilgu tahtmatult ekslema läbi Kultuurikoja akna paistvale Tartu linnale Emajõe orus, härmas puudele, sinisele taevale...

Seejärel on kord Katoliku Hariduskeskuse kooride käes. Nii palju kui kauplemiskohustused lapsi vabaks jätavad, nii palju lapsi ka lavale astub. Tavaolukorras on neid kooris rohkem, kuid tänapäeva muusikul peab ka müügisoont olema ja seda on paljud parajasti praktiseerimas.

Ja olekski nagu kõik. Ah ei! Advendilaada korraldajad on traditsiooniliselt kolmandate klasside lapsed, lapsevanemad ja klassijuhatajad. Seekord on nende poolt valmis üllatus. Halliki Pihlap 3b lapsevanemana ja Ille-Ida Nool 3a klassijuhatajana on lastega teinud salamisi proove ja nüüd on klassid lavale astumiseks valmis. Kumbki klass on ette valmistanud ühe oma loo ning ühislaulu. 3b teeb areldi ja avalikult peaproovi, mis kukub välja nagu päris. Ja seejärel tehakse laul veelkord ametlikus korras ka läbi. Mis on siis selles erilist? Lapsed mängivad käsikellasid, kaks neist plokkflööte ja kolm ksülofone. Lisaks laulavad ja hästi! Kusjuures lõviosa klassi lastest on poisid. Nii et Eesti mees lööb laulu lahti küll, kui tahab. Ja tahtmist oli.

3a klass ei jää mitte maha, kuna klassis on lapsi, kes just mõni aeg tagasi astusid lavalt maha mudilaskooriga esinemiselt. Klassijuhatajagi on neil muusikaõpetaja olnud.

Kontserdile paneb punkti kolmandate klasside ühislaul "Läbi lume sahiseva". Publik laulab kaasa. Ka siis, kui garderoobist riided haaratud, on Jakobi mäel lastega edasi astudes huulil: "Kodus pannil jõuluvorstid särisemas ju..." Ja nii mõnelgi praksusid pannil mõni tund hiljem selle aasta esimesed verivorstid ja hapukapsas.

Mis siis andis sellise tõuke jõulutundele just sellelt laadalt? Ühise pere tunne. Südamlikkus. Sõbralikkus. Palju tuttavaid ja samas ka see, et sa võid minna ükskõik, millise inimese juurde, temaga julgelt juttu puhuda... ja sa oled oma.

Isa Miguel, keda samuti laadal, kitarr näpus, kohata ja laulmas kuulda võis (Katoliku Hariduskeskuse sügisesel Mihklilaadal istus see muhe kirikumees puu all prügikoti kõrval, tinistas oma vana head kitarri ja laulis kõvasti ja rõõmsalt Hispaania rahvalaule)... seesama isa Miguel defineeris kunagi Püha Vaimu väljavalamist kui suhtlemist. Tundub, et siin on oma tõetera sees. Mitte ükski Facebook või Skype ei asenda siirast ja vahetut sõbralikku suhtlust, koos tegutsemist ja rõõmu sellest. Katoliku Hariduskeskuse rahvas on üks pere - nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad!

Maria Virsa

Viimati uuendatud Neljapäev, 03 Jaanuar 2013 15:43
 

Kirjutas Administrator 03. Jaanuar, 2013

 

Pärimuspäev

PDFPrindiSaada link

Sündmus: Pärimuspäev "AVASTA TARTUT PÄRIMUSLAULUDEGA"

Kuupäev: 2012-11-17

Koht: Tartu Seltside Maja

Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Laupäeval, 17. novembril 2012. aastal, kell 11.00 sai Tartu Supilinnast alguse Tartu avastusretk pärimuslauludega. Eeslaulja oli Mikk Sarv ning lugusid jutustas kunstiteadlane Enriko Talvistu. Supilinnast liiguti Tartu Seltside majja (Pepleri 27), kus järgnes kontsert. Kontserdil esinesid laste- ja noorteansamblid: Tuuleviiul, Tuustar, Taevastiib, Singelus, Jauramid ja Kaval Käsi. Toimusid laulu-, viiuli- ja tantsuõpitoad. Juhendasid Kristi Alas, Tiinamai Keskpaik ning Marju Varblane. Osalemine: annetus Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi maja renoveerimiseks. Toimus oksjon, laat ning loterii, mille tulu läks samuti TRAKSi maja remondifondi. Osalesid igas vanuses Tartu ja pärimuslaulude sõbrad.

Tiinamai Keskpaik
Peakorraldaja

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Viimati uuendatud Neljapäev, 03 Jaanuar 2013 15:20
 

Kirjutas Administrator 03. Jaanuar, 2013

 

Haaslava 33. Meestelaulupäev

PDFPrindiSaada link

Võimas meestelaul Kurepalu mändide all

Pille-Riin Raudsepp, Haaslava Vallavalitsus, kultuurinõunik

Sündmus:  Haaslava 33. Meestelaulupäev
Koht:  Haaslava vald, Kurepalu küla, Kurepalu lauluväljak
Aeg:  2. juuni 2012
Korraldaja: MTÜ Haaslava Meeskoor

2. juunil toimus 33. Haaslava Meestelaulupäev. Kohale tulid mehed nii kaugelt kui ka lähedalt. Lisaks Tartumaa meestele oli külaliskoore Rakverest, Võrumaalt ja Põlvamaalt. Hoolimata ilmataadi kimbutustest tõestati taaskord, et ka väljaspool linnu on võimalik kordaläinud ja rahvarohkeid suurüritusi korraldada.

Päeva avaakord leidis aset Sillaotsa Spordihoones, kus toimus 15.-17. juunil Tartus toimuvate Põhja- ja Baltimaade Meestelaulu Päevade eelproov. Prooviks kogunes veerandtuhat meest kokku 16 meeskoorist.

Peale proovi toimus 9. Väikelinnade ja valdade meeskooride võistulaulmine. Seekord võisteldi sünnipäevalaulude laulmises. Rändmalaka ja järgmise võistulaulmise korraldamise au võitsid Võru Meeskoor ja Põlvamaa Meeskoor. Taoline traditsioon sai alguse juba 1996. aastal.

Viimati uuendatud Neljapäev, 16 August 2012 08:29
 

Kirjutas Administrator 08. August, 2012

Loe lisa...

 

Lehekülg 2 / 4

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital