Sündmus

Töögrupi koosolek TRAKSis teemal Tartumaa Kultuuri "väljanäitus" 17.01.2012

PDFPrindiSaada link

Töögrupi kohtumine 17.01.2012. Arutelu käigus tekkinud mõtted/ideed/küsimused Tartumaa Kultuuri „väljanäituse“ kohta. Kohtumise alguses käisid mõtted ürituse suhtes seinast seina ning lõpu poole leiti ühine idee, mis kõigile meeldis ning millel oleks tugevat potentsiaali. Kõige tähtsam osa ürituse kirjelduse ideedest on allpool paksus kirjas.

Kes on sihtgrupp? Linnarahval ei pruugi olla erilist huvi selle vastu olla - kas siis linnarahvast on seal need tegijad ainult?
Üritus oleks hea paik huvitegevuse näitamiseks, sest oktoobris käivad paljud inimesed Tiigi seltsimajas uurimas võimalusi huvitegevuse tegemiseks.
Ürituse mõte võiks olla rohkem tegijate enda networkimine, kontaktide leidmine jne.

Me saaksime ise kõige enam sealt teada, kui see oleks tegijate enda ringi jaoks.
o Lisaks enda kohta info pakkumine, millele tuleb juurde meelelahutus. Külaline tahab midagi saada – kas emotsiooni või kogemust.
Võib olla ka nii, et inimene tuleb ja räägib oma väikesed 20 minutit, mida nad teevad ja kuidas. Oma edulugusid näiteks.
Põhiline on see, et tegijad saaksid kokku ning teada, mis sünnib teistes kohtades.
Ka võiks keskenduda esinejate ja esinejate vajajate kokkuviimisele, mis käis sügisel arutlusest läbi.
Tohutult palju asju on, millele peaks keskenduma. Keskenduks kultuurikoja mõõtmetele ning selle tutvustamisele. Küsimus on selles, et mis sellest üritusest tolku on. Ühest küljest see kultuurikoja funktsiooni toomine avalikkusele. Ning teiselt poolt on ka esinejad, käsitöötegijad ja paljud teised, kes tahavad ennast tutvustada. Seda formaati peaks läbi mõtlema, et kuidas see toimiks - et ei hakkaks igav ning samas et ei oleks ainult mingi show. Teisalt, mis teemad on konverentsi poolel.
o Avinurme reisil oli kutsutud ka käsitöötegijaid ning igaüks, kes tahtis näha, kuidas tehakse, nägi ka, kuidas näiteks üks korv sünnib.
Võib-olla võiksid olla kohal maakonna muusikakoolide juhid, kes leiaksid koos mingi programmi, mida pakkuda!
o Ühel üritusel oli seotud nii vaiba kudumine, muusika kui ka vaibamustritest tarkvara abil tehtud muusika!
Võib-olla võiks olla kaks koda, kus ühes on akadeemiline muusika ning teises harrastusmuusika. Ühte patta päriselt ei saa neid panna. Võib-olla kultuurikojaga peaksime seisma kõige eest (nii akadeemilise- kui harrastuskultuuri eest).
"Valla patriotism" - tuleb esineja mingist vallast, kes ütleb, et tema on selle valla liige.
o Valdade koolid peaksid ka esinema ning koos mingi programmi kokku panema.
"Väikese muusa puhul" on haaratud kaasa kõik muusikakoolid, balletikoolid ja kunstikoolid. Point on selles, et mitte kõike segi ajada, vaid panna ühte kokku lähedalt seotud kultuuri osad.
o "Kuningriik" Elvas - sinna tuleb nii akadeemilisi kui ka folk-gruppe kokku, see lavastakse ning see pakub väga huvitavat programmmi. Tähtis on see, et saaks teada, et kes kus mida teeb.
Üritus võiks toetada pigem ühe suuna arengut. Ning samas see ei välista mingi lavastuse lisamist.
o Me võiks tegeleda tutvustamise poole peale näiteks muusikakoolidega. Aga see etendus võiks olla laiem, et näidata seda, kuidas on võimalik liita kokku erinevaid asju. Siis oleks sihtgrupp ka täiesti olemas. Võiks kutsuda koorijuhte, vallajuhte ja kõiki erinevaid. Ning saab traditsiooniga jätkata ja järgmisel aastal teha võtta järgmisi.
o Selleks, et midagi saaks elegantselt teha, peaks ka professionaali kaasama. Sest erinevate kultuurivaldkondade kompotti saab teha väga hästi. Kui keegi tahab oma kultuurimajas või oma koolis midagi sellist teha, siis ta saab teisi ka kutsuda.
o Need esinemiskavad peaksid olema noorematest vanemateni üles ehitatud. Mitte, et lööksime millegi võimsaga. Kuidas muusika inimese juures jõuab sellisele professionaalsele tasemele. Väikesed, väikesed, suuremad ja lõpuks päris professionaalid. Mida me saaksime teha kui me oleksime võtnud vaevaks seda teha.
o See peaks olema kõikihõlmav - peaks olema täiskasvanute kollektiive ning muid. Seda järjepidevust on tarvis rõhutada. Sügis on muidugi natukene halb aeg selle jaoks, sest lapsed on vahetunud ja suvi on vahel.
  • Näiteks novembri keskpaik.
  • Kui sa tead, et sul tuleb kontsert, siis sa hakkad varem harjutama.
  • Kuidas see on? Mitu korda päevas? Kas õhtul ühe korra? Vms?
  • Lavastuse tegemine on väga suur töö. Kui see on tehtud, siis on see toode. Seda saaksime ka muudes kohtades näidata!
  • Kuhu me esinema läheksime, siis me komplekteeriksime esinejad nendest kohtadest ning tekib äratundmisrõõm!
  • Lavastaja peab ka teadma neid kohti, et lavaliselt oleks kõik teostatav. Näeb umbes 3-4 kontserdit. 5 tükki kokku.
  • Või teha seda jaanuaris kus on alguses täitsa tühi kõik?
  • Valteril lõi välja õpetaja südametunnistus ning ei taha tunde ära jätta.
  • Margit lapsevanemana - keskpäevaks on suurem osa tunde läbi ja saadakse planeerida.
  • Kui on teada juba septembris, et midagi sellist toimub, saadakse arvestada. Kui asi toimub kella 12-13 ajal, siis on saal täis.
  • Kui on ka täiskasvanuid, siis nemad on päeval näiteks tööl.
o Sellisel kujul ei sobi meie üritus kokku kodanikeühenduste üritusega.
o Aga kus see võiks toimuda?
  • Kõige parem oleks vist kontserdimaja.
  • Teine hea odav variant on mingi kool.
  • Küsime vanemuise kontserdimaja käest novembrikuu mingi laupäeva.
o Peaksime võtma peamiseks teemaks sellel üritusel "Kaunid kunstid"
o Üritus!
  • Üritus alata võiks kell 11, et maakonna inimesed jõuaksid normaalsel ajal kohale.
  • Kontserdiaeg peaks olema maksimaalselt tund-poolteist

 

Töögrupi kohtumine 17.01.2012. Arutelu käigus tekkinud mõtted/ideed/küsimused Tartumaa Kultuuri „väljanäituse“ kohta. Kohtumise alguses käisid mõtted ürituse suhtes seinast seina ning lõpu poole leiti ühine idee, mis kõigile meeldis ning millel oleks tugevat potentsiaali. Kõige tähtsam osa ürituse kirjelduse ideedest on allpool paksus kirjas.
· Kes on sihtgrupp? Linnarahval ei pruugi olla erilist huvi selle vastu olla - kas siis linnarahvast on seal need tegijad ainult?
· Üritus oleks hea paik huvitegevuse näitamiseks, sest oktoobris käivad paljud inimesed Tiigi seltsimajas uurimas võimalusi huvitegevuse tegemiseks.
· Ürituse mõte võiks olla rohkem tegijate enda networkimine, kontaktide leidmine jne.
· Me saaksime ise kõige enam sealt teada, kui see oleks tegijate enda ringi jaoks.
o Lisaks enda kohta info pakkumine, millele tuleb juurde meelelahutus. Külaline tahab midagi saada – kas emotsiooni või kogemust.
· Võib olla ka nii, et inimene tuleb ja räägib oma väikesed 20 minutit, mida nad teevad ja kuidas. Oma edulugusid näiteks.
· Põhiline on see, et tegijad saaksid kokku ning teada, mis sünnib teistes kohtades.
· Ka võiks keskenduda esinejate ja esinejate vajajate kokkuviimisele, mis käis sügisel arutlusest läbi.
· Tohutult palju asju on, millele peaks keskenduma. Keskenduks kultuurikoja mõõtmetele ning selle tutvustamisele. Küsimus on selles, et mis sellest üritusest tolku on. Ühest küljest see kultuurikoja funktsiooni toomine avalikkusele. Ning teiselt poolt on ka esinejad, käsitöötegijad ja paljud teised, kes tahavad ennast tutvustada. Seda formaati peaks läbi mõtlema, et kuidas see toimiks - et ei hakkaks igav ning samas et ei oleks ainult mingi show. Teisalt, mis teemad on konverentsi poolel.
o Avinurme reisil oli kutsutud ka käsitöötegijaid ning igaüks, kes tahtis näha, kuidas tehakse, nägi ka, kuidas näiteks üks korv sünnib.
· Võib-olla võiksid olla kohal maakonna muusikakoolide juhid, kes leiaksid koos mingi programmi, mida pakkuda!
o Ühel üritusel oli seotud nii vaiba kudumine, muusika kui ka vaibamustritest tarkvara abil tehtud muusika!
· Võib-olla võiks olla kaks koda, kus ühes on akadeemiline muusika ning teises harrastusmuusika. Ühte patta päriselt ei saa neid panna. Võib-olla kultuurikojaga peaksime seisma kõige eest (nii akadeemilise- kui harrastuskultuuri eest).
· "Valla patriotism" - tuleb esineja mingist vallast, kes ütleb, et tema on selle valla liige.
o Valdade koolid peaksid ka esinema ning koos mingi programmi kokku panema.
· "Väikese muusa puhul" on haaratud kaasa kõik muusikakoolid, balletikoolid ja kunstikoolid. Point on selles, et mitte kõike segi ajada, vaid panna ühte kokku lähedalt seotud kultuuri osad.
o "Kuningriik" Elvas - sinna tuleb nii akadeemilisi kui ka folk-gruppe kokku, see lavastakse ning see pakub väga huvitavat programmmi. Tähtis on see, et saaks teada, et kes kus mida teeb.
· Üritus võiks toetada pigem ühe suuna arengut. Ning samas see ei välista mingi lavastuse lisamist.
o Me võiks tegeleda tutvustamise poole peale näiteks muusikakoolidega. Aga see etendus võiks olla laiem, et näidata seda, kuidas on võimalik liita kokku erinevaid asju. Siis oleks sihtgrupp ka täiesti olemas. Võiks kutsuda koorijuhte, vallajuhte ja kõiki erinevaid. Ning saab traditsiooniga jätkata ja järgmisel aastal teha võtta järgmisi.
o Selleks, et midagi saaks elegantselt teha, peaks ka professionaali kaasama. Sest erinevate kultuurivaldkondade kompotti saab teha väga hästi. Kui keegi tahab oma kultuurimajas või oma koolis midagi sellist teha, siis ta saab teisi ka kutsuda.
o Need esinemiskavad peaksid olema noorematest vanemateni üles ehitatud. Mitte, et lööksime millegi võimsaga. Kuidas muusika inimese juures jõuab sellisele professionaalsele tasemele. Väikesed, väikesed, suuremad ja lõpuks päris professionaalid. Mida me saaksime teha kui me oleksime võtnud vaevaks seda teha.
o See peaks olema kõikihõlmav - peaks olema täiskasvanute kollektiive ning muid. Seda järjepidevust on tarvis rõhutada. Sügis on muidugi natukene halb aeg selle jaoks, sest lapsed on vahetunud ja suvi on vahel.
§ Näiteks novembri keskpaik.
§ Kui sa tead, et sul tuleb kontsert, siis sa hakkad varem harjutama.
§ Kuidas see on? Mitu korda päevas? Kas õhtul ühe korra? Vms?
§ Lavastuse tegemine on väga suur töö. Kui see on tehtud, siis on see toode. Seda saaksime ka muudes kohtades näidata!
§ Kuhu me esinema läheksime, siis me komplekteeriksime esinejad nendest kohtadest ning tekib äratundmisrõõm!
§ Lavastaja peab ka teadma neid kohti, et lavaliselt oleks kõik teostatav. Näeb umbes 3-4 kontserdit. 5 tükki kokku.
§ Või teha seda jaanuaris kus on alguses täitsa tühi kõik?
§ Valteril lõi välja õpetaja südametunnistus ning ei taha tunde ära jätta.
§ Margit lapsevanemana - keskpäevaks on suurem osa tunde läbi ja saadakse planeerida.
§ Kui on teada juba septembris, et midagi sellist toimub, saadakse arvestada. Kui asi toimub kella 12-13 ajal, siis on saal täis.
§ Kui on ka täiskasvanuid, siis nemad on päeval näiteks tööl.
o Sellisel kujul ei sobi meie üritus kokku kodanikeühenduste üritusega.
o Aga kus see võiks toimuda?
§ Kõige parem oleks vist kontserdimaja.
§ Teine hea odav variant on mingi kool.
§ Küsime vanemuise kontserdimaja käest novembrikuu mingi laupäeva.
o Peaksime võtma peamiseks teemaks sellel üritusel "Kaunid kunstid"
o Üritus!
§ Üritus alata võiks kell 11, et maakonna inimesed jõuaksid normaalsel ajal kohale.
§ Kontserdiaeg peaks olema maksimaalselt tund-poolteist
 

Kirjutas Administrator 17. Jaanuar, 2012

Töögrupi koosolek Tiigi seltsimajas 10.01.2012

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 10.01.12 Tiigi Seltsimajas tegelesime peaasjalikult oma eelmise aasta tegevuste kokkuvõtmise ja ülevaatamisega – hindasime, kus oma tegevusega oleme, mis on tehtud, mis tegemata, millised on erinevate inimeste ülesanded ning kehtivad kokkulepped, mis veel ees ootab ja meie tähelepanu vajab. Kohtumise teises osas tutvusime Google’i kalendrisüsteemiga ning hindasime, kuivõrd see on sobilik tööriist Kultuurikoja töö planeerimiseks ning erinevate kalendrite koordineerimiseks/koondamiseks.

  • Kohtumise alguses tutvustas Margit meile uut liiget meeskonnas – Merist;
  • Järgnevalt tegime ülevaate sellest, kuhu oleme jõudnud erinevate protsesside ja ettevalmistustega:
    • Margit on rääkinud vahepealsel ajal KÜSK-iga ja Ärinõuandlaga, uurimaks võimalusi, mis seonduvad nn. ’kultuurilaada’ või ’kultuuri väljanäituse’ korraldamisega (viimane nimi sündis tollele üritusele just seal koosolekul. Idee poolest võiks tolle ’kultuuri väljanäituse’ ja Ärinõuandla poolt korraldatava konverentsi kokku panna, paraku jäi mulje, et nad on sisult vist ikkagi liiga kaugel ning see raha, mis Ärinõuandla oma konverentsi korraldamiseks saab, on tõenäoliselt liiga vähene, et sellest kombineerimisest erilist efekti sünniks. Ärinõuandla soovis täpsemalt teada, mis on meie plaan on ning visioon koostööst ja ürituste kombineerimisest. Nad teevad koostööd ka Domus Dorpatensisega.
    • Tegime ülevaate sellest, kuidas edeneb tagasiside kogumine Margiti poolt välja saadetud panustamise küsimustikule – lepiti kokku, et kes veel vastanud ei ole, teeb seda esimesel võimalusel!
    • Arutati seda, kuidas edasi minna ’lugude kogumisega’ ning vahetati mõtteid tolle lugude kogumise vormi teemal. Kirja said nt. sellised mõtted:
      • Peaks olema veebipõhine (või vähemalt sealt kättesaadav-allalaetav);
      • Võiks olla kohe olemas veebivormi sisestamisel pdf formaati trükkimise võimalus;
      • Kindlasti peaks saama lugude juurde lisada (nt. üles laadida) pilte, pilte peaks ka kindlasti ise küsima (rõhutama);
      • Soovitavaks mahuks peaks olema ca. 2-3 lk. (mitte väga palju rohkem) (formaat TNR, 12pt, reavahe 1,5);
      • Lugude juures peaks olema lisatud kindlasti toimunud ürituse aeg ja koht, samuti seotud inimesed/nimed;
      • Autorit automaatselt ei avalikustata, see on vajadusel kättesaadav Kultuurikoja käest (toimetaja kaudu);
      • Oluline on läbi mõelda ka autoriõiguste aspekt – kuskil vormil võiks kohe olla olemas nö. ’nõusoleku tekstijupp’, mis ütleb, et Kultuurikojal lubatakse soovi korral seda artiklit avaldada jne.
    • Vaatasime, kas on edasiminekuid ka Tartumaa Kultuuri Aastaraamatu küsimustes. Võimalusena kaalumisel Vanemuise Seltsi abi aastaraamatu tootmisel ja loomisel – pöördusime Valter Haameri poole palvega, et ta uuriks vastavaid võimalusi Vanemuise Seltsilt, Valter oli päri seda tegema.

 

    • Arutasime edasi võrgustike teemal – mida me siis õieti oma võrgustikest teame või teada tahame.
      • Defineerisime, et võrgustik on meie jaoks kultuurist huvitunud ja kultuuriga tegelevad inimesed, kellega meil on kontakteerumise/infovahetuse võimalus. See võrgustik (st. millistest organisatsioonidest, teistest võrgustikest see koosneb) võiks olla nähtaval kuskil veebis.
      • Olulise aspektina defineeriti, et on vajadus saada selgem sott erinevatest käibeolevatest listidest, sinna ligipääsust, nendesse kirjutamisest (nende listide haldamisest, administreerimisest) ning listide koosseisust (kes, mis profiiliga inimesed sinna kuuluvad).
      • Kultuurikoda peaks olema see väärt koht, kus on olemas just info/ülevaade nendest kontaktivõimalustest ja sihtgruppidest (lisaväärtus, mida hetkel tõenäoliselt kellelgi ei ole).
      • Rääkisime pisut lähemalt ka sellest, millist tüüpi võrgustikke me otsime/kaardistame või kuidas me neid grupeerime. Leidsime, et võrgustikud on meie jaoks eelkõige järgmiselt kategoriseeritud:
        • Asutuste/organisatsioonide põhiselt;
        • Tegevuste põhiselt/ temaatiliselt;
        • Mingitel juhtudel ka projektide (või ka laiemalt võrgustike) põhiselt – sel juhul on oluline teada, mis ajani need projektid või võrgustikud kestavad (ning milline on kattuvus teiste kontaktlistidega).
        • Tegevusvaldkonnaga peaks saama ennast määratleda iga kontakt, enamus tõenäoliselt ka organisatsiooni/asutusega.
      • Hetkel otsustasime, et jätkame usinalt võrgustike kohta informatsiooni kogumist ning kiiruga midagi avaldama ei kuku. Mõtleme hästi läbi avalikustamise vormi ning selle, mida me oma kontaktide võrgustike kohta tahame (ja tohime) näidata.
    • Vaatasime üle need Liina poolt välja pakutud ’5 põhilist väärtust ja tegevust’, millega me hakkame Kultuurikoja olulisust ja vajalikkust esile tõstma. Otsustasime, et need põhilised mõtted on vaja kiirelt saada heasse tekstilisse vormi ning need on vaja teha ka kiirelt internetis nähtavaks/kättesaadavaks (lisaks sellele, et kõik Kultuurikoja liikmed saavad õhtuti enne magamaminekut neid põhilisi väärtusi endale mantrana pähe õppida, et siis vajalikul hetkel seda kõike une pealt tsiteerida J).

 

  • Tutvusime Google kalendrisüsteemiga
  • Oluline järgmine lähteülesanne (edasiseks tegevuseks ja järgmisteks kohtumisteks):
    • Me oleme nüüd arutanud Kultuurikoja väärtust, kasulikkust, missiooni. Oleme loonud ka esimese konkreetse tegevusplaani mitmete huvitavate ettevõtmistega. Nüüd soovime, et meie tegevustes oleks rohkem kaasaelajaid, osavõtjaid ning panustajaid - kuidas me seda saame? St. meil on vajadus mingisuguse strateegia järele, kuidas me oma tegemistesse uusi inimesi kaasame ning laiemat avalikkust informeerime. See võiks olla lähteülesandeks järgmisteks kordadeks, aruteluga algust saame teha juba praegu.
    • Liina - kui me vaatame kultuurivaldkonda, siis on see tohutult killustunud. Kui tahta neid tegijaid meie üritustele (nt. ’kultuuri väljanäitusele’) saada, siis on see tohutult raske. On olemas selliseid võrgustikke, keda me ei ole saanud kaasata ega vist saagi. Aga meie huvi on see, et neid seltskondi ja võrgustikke ühendada.

 

  • Järgmised kuupäevad, tähtajad, kohtumised:
    • 7. Veebruaril kell 15:00 järgmine Kultuurikoja kohtumine (koht täpsustub);
    • 16. veebruaril väljasõit Alatskivile
    • 26.-27. veebruaril esialgsed kuupäevad Setomaa väljasõiduks
 

Kirjutas Administrator 10. Jaanuar, 2012

 

Töögrupi kohtumine 13.12.2011 Elleri Muusikakoolis

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 13.12.11 Elleri muusikakoolis keskendusime peaasjalikult meie grupi/võrgustiku olemasolevate ressursside kaardistamisele, esimeste oluliste tegevuste väljavalimisele ning nendega seoses ka esmaste sammude kirjeldamisele.


Eelmise koosviibimise kokkuvõtteks ning ülestähendusi koosolekute vahelisest ajast:

  • Eelmise koosoleku mõned olulised kokkuvõtted/ülestähendused:
    • Tundus olevat valdava enamuse arusaamine ja mõte, et otseselt regionaalseks eestkosteorganisatsiooniks pürgida ei ole vajadust ega mõtet. Eestkosteorganisatsiooni rolli väljakandmine nõuab ehk organisatsiooniliselt suuremat küpsust, võrgustikult juba hästitoimivat kommunikatsiooni ning kesksetelt tegijatelt tugevamaid taustateadmisi-oskusi, kokkuvõttes enam energiat ja ressurssi kui meil täna saadaval on. Seega võiks vähemalt esimeses etapis keskenduda eelkõige infole ning eestkostetegevustega tegeleda vaid juhul (ning konkreetsete küsimuste/projektide raames) siis, kui selleks tehakse konkreetne ettepanek mõne koostööpartneri poolt;
    • Info kogumine ja jagamine on sõelale jäänud kui üks kõige kriitilisemaid vajadusi ja ootusi kojale ning seda väga erinevatel tasanditel (alates võimalusest kultuuriinimestel omavahel kohtuda, kultuuriüritusi planeerida, lõpetades sooviga jäädvustada ja jagada häid kogemusi kultuuriorganisatsioonide juhtimisel, töö korraldamisel jne.). Esimeseks oluliseks ülesandeks (omaenda vajaduste ja võimaluste täpsustamiseks) peaks olema olemasolevate infoväljade ja tegijate kaardistamine – mida nt. teeb Kultuuriaken, mida teised organisatsioonid (nt. Loomemajanduskeskus, kellel pidavat olema suisa selle valdkonna arendamiseks mingisugune projektiressurss) jne. Võimalusel mitte dubleerida infot ja tööd, pigem leida viise teha koostööd ning infot organisatsioonide vahel liigutada (sh. katta sellega osa koja infovajadusest);
    • Eelmisel kohtumisel ei jõudnud me oma aruteludega ressursside küsimuseni, mis on meie lõppeesmärki (Kultuurikoda) silmas pidades olulise tähtsusega – sellega peaksime tegelema põhjalikumalt täna ja edaspidi.

  • Hetkeseisuga on meil olemas korralik mustandmaterjal loodava võrgustiku/organisatsiooni missioonist ja visioonist – on kujunenud ühine nägemus sellest, milleks/kelle jaoks seda vaja on ning millised oleks selle võrgustiku/organisatsiooni põhilised eesmärgid-funktsioonid-ülesanded;

  • Vahepealsel ajal käisid Margit ja Liina kultuurispetsialistide koosolekul, kus mh. tutvustati ka Kultuurikojaga seonduvaid mõtteid ja tegevusi – valdavalt saadi koja vajadusest ja mõttest aru, kuid oli ka mitmeid inimesi, kes jäid sellise võrgustiku/organisatsiooni vajaduse osas kahtlevaks. Viimasest tulenevalt võib taas aru saada, et rohkemate inimeste kaasamiseks koja tegevustesse ning inimestele võrgustiku vajaduse demonstreerimiseks on oluline loodava võrgustiku/organisatsiooniga midagi reaalset ja käegakatsutavat ära teha (vs. püüda käia ringi ning ’usku kuulutada’, et säärane asi on väga vajalik) – laseme inimestel selle kasulikkuses ja vajalikkuses veenduda;

Alustasime ressursside kaardistamisega, olemasolevate ressurssidena toodi välja järgmist:

Esimeseks ja väärtuslikemaks ’ressursiks’ Kultuurikoja loomise juures on need asjast huvitatud inimesed, kes täna selle võrgustiku loomisesse panustavad ning on tulevikus loodetavasti ka selle võrgustiku/organisatsiooni nurgakivideks.

  • Selleks, et paremini aru saada, kui suur ressurss meie praegusesse gruppi peidetud on, võiks täpsemalt ära kaardistada, millise aja on inimesed valmis koja ülesehitamiseks ja käigushoidmiseks panustama, millised kompetentsid selles meeskonnas olemas on ning millised on meeskonda kuuluvate inimeste eelistused selles osas, mida ollakse valmis tegema (motivatsioon).

Üheks oluliseks ressursiks on ka võimalus koja kohtumisteks ja üritusteks kasutada võrgustikku kuuluvate inimeste juures olevaid pindu. See on eriti oluline olukorras, kus kojal endal puuduvad oma ruumid.

  • Peaks saama täpsema ülevaate, millised ruumid ja ressursid (nt. tehnika…) on võrgustikus täna vajadusel koja kasutuseks saadaval. - Järgmiseks, põhimõtteliselt keskseks ’strateegiliseks’ Kultuurikoja ressursiks võib nimetada erinevaid võrgustikke, mida Kultuurikoja juurde koondunud inimesed hõlmavad ja esindavad. Nendeks võrgustikeks on nt:
  • TRAKS-i olemasolev võrgustik (valdavalt rahvakultuuriga seotud inimesed, kokku mõnisada, praegustele kogemustele tuginedes võib öelda, et võrgustikul on lisaks sinna kuuluvatele liikmetele korralik võimendus – st. võrgustikku liikuvat infot jagatakse olulisel määral edasi ka väljapoole). Põhiline võrgustiku sidepidamise kanaliks on TRAKS-i list. Hea oleks saada sellest võrgustikust natukene struktuursem ülevaade – millised kontaktid on olemas? Sh. keda võrgustik täna piisavalt ei kata (hinnanguliselt on TRAKS-i võrgustiku nõrk kohta omavalitsustöötajad ja ametnikud);
  • Muusikaõpetajate võrgustik (olemas ka koorijuhtide ühendus) – võrdlemisi sidus seltskond, maakondlik, sarnane asi olemas ka linnas. Keskseks suhtlemiskanaliks taas list, võrgustikku kuulub ca. 20 muusikaõpetajat;
  • Koolide huvijuhtide võrgustik – suuresti maililisti põhine, listihaldur asub Tartu Kutsehariduskeskuses (list on kuulu järgi modereeritud, kuid vajadusel saab infot edastada ning listi administraator reageerib üldjuhul väga kiiresti). Meile teadaolevalt katab list kõikide koolide huvijuhte, teadmata on, palju neid on;
  • Tartu vabaühenduste võrgustik – mis endast kujutab?
  • ’Astridi list’ st. Astridil kuulukse oleva oma info/kontaktvõrgustik, kuhu ta tavapäraselt oma info edastab/suunab – hea oleks Astridi käest kuulda, millistest inimestest (millise profiiliga) see kontaktvõrgustik koosneb ning palju neid inimesi tema võrgustikus kokku on (kas on ka kattuvus eelnimetatud võrgustikega?);
  • Kodukandi võrgustik – võrgustiku kohta oleks vajalik saada rohkem informatsiooni;
  • Maanaiste Liit – samuti võrgustiku profiil teadmata, hea oleks saada selle kohta rohkem infot;
  • Vanemuise seltsi võrgustik – teame, et seal on toimiv list, rohkem infot võrgustikku kuuluvate inimeste arvu ja profiili kohta peaks saama nt. Valter Haamerilt;
  • Teame, et raamatukogudel peaks olema olemas hea ning toimiv võrgustik – selle kohta võiks uurida Toivolt;
  • Viimaks kaardistasime ressursside teema raames ära ka kiirelt võimalikud fondid ja allikad, kust saaks Kultuurikoja tegemiste tarvis finantse taotleda (hetkel eelkõige silmas pidades võimalikku Kultuurilaada üritust):
    • KÜSK (siin oleks vajadus kiirelt täpsustada paari projektikonkursi sobivus);
    • Tartu linn (eelkõige reservide osa);
    • Kultuurkapital (rahad küll väikesed, kuid omafinantseeringu jaoks nt. oluline)
    • Hasartmängumaksu Nõukogu (sama nagu eelmine);
    • Kohaliku Omaalgatuse Programm;
    • LEADER grupid? Ärinõuandla ja Tartumaa Arendusselts?
    • Vaadata ka turismimeetmeid – täiesti võimalik peaks olema ühildada osa turismialaseid eesmärke ning tegevusi, mis seonduvad Kultuurikojaga (nt. Kultuurilaat);
    • Kohalike Omavalitsuste Liit (oluline taas nt. omafinantseeringu leidmise kontekstis).


Esimeste võimalike tegevuste ja sammude planeerimine: Kõikidele kohalolijatele tundus sobivat mõte, et üheks esimeseks konkreetseks ettevõtmiseks, mida Kultuurikoda võiks korraldada, oleks nn. ’Kultuurilaat’. Võimalik, et antud idee saaks ühildada ka laiemalt maakondliku kodanikuühenduste foorumi vmt. sündmusega, mis võimaldaks saada ühest küljest oma teemale laiemat kajastust, teisest küljest teha ürituse korraldamisel koostööd (nt. Tartu Ärinõuandlaga) ning saada ka täiendavaid ressursse. Samas on Kultuurilaada võimalikuks toimumisajaks 2012. aasta oktoobri lõpp-november, seega peaks mõtlema ka muude võimalike tegevuste/ürituste peale, mida annaks sellest kiiremini korraldada (vastasel juhul saavad toitu ’skeptikud’, kes loodaval Kultuurikojal suurt mõtet ei näe ning soovivad koja mõttekuses veendumiseks näha reaalset tegutsemist). Märtsikuusse on planeeritud Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud – see oleks hea koht nii ideede genereerimiseks, koja loomisesse kaasamiseks kui ka partnerite leidmiseks (nt. Tartumaa Turism) erinevate tegevuste elluviimisel. Seoses Kultuurilaada korraldamisega oleks vajadus kiirelt ühendust võtta KÜSK-iga ning uurida, kas mõni hetkel avatud olevatest meetmetest (või kohe avanevatest meetmetest) võiks olla Kultuurilaada rahastamise jaoks sobiv. Viimaks oli jutuks taaskord ka Tartumaa kultuuri aastaraamatu teema – oli mõte, et selles osas võiks küsida abi Vanemuise seltsilt (peaks rääkima Valter Haameriga ning uurima võimalusi).

Ülesanded, mis jäid üles seoses järgmiste sammudega:

  • Jaanus koostab koosoleku kohta protokolli mustandi, Rait täiendab protokolli ning paneb selle lõplikult kokku;
  • Margit koordineerib järgmise kohtumise aja ja koha kokkuleppimist ning teeb selle inimestele teatavaks;
  • Tegevused seoses Kultuurilaadaga - kiirelt kaardistada võimalikud rahastusallikad (et miskit maha ei maga), täpsustada, kas on võimalik saada veel KÜSK-i ree peale; rääkida täpsemalt läbi Ärinõuandlaga ning sõlmida kokkulepped töö jaotuses (kuludes?) – sellega tegeleb enne järgmist koosolekut Margit. Mis on Kultuurilaadaga seoses järgmised sammud? (järgmisel kohtumisel tutvustamiseks võiks olla olemas mingisugune mustand edasisteks tegevusteks);
  • Planeerimise kalendri loomine g-maili keskkonda - siinkohal on oluline märkida, et selle kalendri edasise hea toimimise tagab suuresti korralik juhistus - kuidas seda teha? Hea kasutatuse ning kalendri toimivuse tagab selle süsteemi tundmine ja kasutussevõtmine esmalt meie enda grupi sees – koosolekul sai välja käidud mõte, et Margit valmistab järgmiseks kohtumiseks ette väikese 'demo' - st. näidatakse reaalselt suurel ekraanil, kuidas kalendri kasutamine käib jne. (selleks on vaja meil koosolekukohas kindlasti dataprojektorit!). Lisaks sellele on vaja teha veel natukene mõttetööd - kindlasti on kalendris väga erinevaid võimalusi seda infot süstematiseerida ja kalendrit korraldada/seadistada - st. enne kui sellele kalendrile anda avalik stardipauk (millest võiks täiesti pisikese meedianupukese teha), peaks hoolega endale kogu info sisestamise/haldamise süsteemi läbi mõtlema (samm sammult - millist infot, kelle poolt, mil moel me sinna üles ootame /st. meie vajadused/, kuidas seda kalendrit tutvustatakse, kuna ning kellele jne.). Võimalik on see arutelu osaliselt järgmisel koosviibimisel peale Margiti ’demoesinemist’ läbi teha. Kindlasti vajab seesama kalendri kasutamise juhend ka kirjapanekut (st. iga inimene, kes sinna hakkab infot üles panema, peaks selle esmalt läbi lugema);
  • 'Lugude kogumise blanett' - koostada lihtne 1 lk. vorm/abivahend, mis paari lausega seletaks, milliseid lugusid ja miks me tahame saada (mis eesmärgil, mis nendega edasi juhutub, kuidas talletatakse & avaldatakse vmt.), milliseid komponente need lood võiksid sisaldada (nt. igal juhul andmeid selle kohta, kes tegi, kus tegi, millal tegi, miks tegi vmt.), juurde panna pilt jne. Pärast selle blanketi tegemist võiks see väikese selgitusega TRAKS-i kodukale üles liikuda (taaskord võimalus uudiseks - TRAKS hakkab koguma Tartumaa kultuurilugusid!!). Blanketi tekitamise ja lehele ülesriputamise korraldab Margit;
  • Kontakteeruda Vanemuise seltsiga ning kombata nende valmisolekut anda meile tuge Tartumaa kultuuri aastaraamatu tegemisel. Mis oleksid selle idee edasised sammud, millal? Vastutaja jäi lahtiseks;
  • Vajadus ära kaardistada täna selle grupi poolt kaetud võrgustikud - kes nendes võrgustikes on (ja keda ei ole); võrgustiku toimimine (list vm.); võrgustikuga hõlmatud inimeste hulk; võrgustikuga kontakteerumine (aadressid, telefonid vmt.) – tehakse ära järgmiseks koosolekuks, vastutajaks Margit;
  • Meie grupi ressursside paremaks kaardistamiseks saadab Rait Margiti kaudu listi laiali küsimustiku, mis uurib, kui palju on inimesed valmis erinevatel puhkudel oma aega kogu sellesse protsessi ja tegevusse panustama ning millised on inimeste eelistused selles osas, mida nad teha sooviksid.
  • Selleks, et Kultuurikoda paremini tutvustada ning selle vajadust/väärtust selgitada, oles vaja koostada mingisugune ülevaade Kultuurikoja pakutavatest teenustest (või laiemalt – kellele ja mida Kultuurikoda pakub/annab – milliseid tegevusi, teenuseid või lisandväärtusi me pakume). Selle ülevaate võiks mh. ka TRAKS-i kodukale üles panna. Selle ülevaate/kokkuvõte keskmes võiksid olla täiesti konkreetsed ja praktilised asjad (nt. rõhuga asjadel, mida tehakse/pakutakse 2012. aastal). Selle tutvustuse mustand sünnib Liina poolt ca. nädal enne järgmist kohtumist.

Mida oleks vaja arutada lisaks (eeltoodud ülesannete/tegevuste ülevaatamisele) järgmisel korral:

  • Laiemalt peaks selgitama ja täpsustama Kultuurikoja loomise protsessi juhtimist – täpsemalt paika panna, mis ajaks me milliste tulemusteni tahame jõuda. Tegevuste ajakava võiks nt. ühe esimese asjana üles ilmuda loodavasse Google’i kalendrisse;
  • Vajadus oleks detailsemalt lahti kirjeldada Kultuurikoja loomise protsessiga seonduv kaasamise ja informeerimise strateegia – st. mida ja kuidas, kellele, millal ja mis kanalite kaudu;
  • Järgmisel korral näitab Rait koosolekulistele ’sotsiaalse baromeetri’ mudelit, mis selgitab, kuidas tulla toime vastupanuga, kuhu paigutada oma energiat ning milliste sihtgruppidega kaasamisel millistele asjadele keskenduda (vaja on dataprojektorit, et saaks näidata seinale);
  • Järgmisel korral pühendab Rait natukene ka aega meediakoolitusele, kus annab nt. ülevaate uudiskriteeriumitest (st. mida arvestada, kui me tahame ennast meedias nähtavamaks teha). Samuti väike praktiline ülevaade meediategevuse planeerimisest ning meediaplaani koostamisest.

Muud mõtted ja ideed: Koosviibimise käigus tekkis ka mõte, et Kultuurikoda võiks mh. ühe võimaliku teenusvaldkonnana hakata pakkuma kultuuriorganisatsioonidele tuge oma nähtavuse parandamiseks veebis – seda nt. läbi vabavaraliste sisuhaldussüsteemide (nagu Joomla!) tutvustamise ja rakendamise kultuuriorganisatsioonide veebilehtede ülesehitamisel. Kultuurikojal võiks olla enda jaoks läbi proovitud/kohaldatud 3-4 vabavaralise sisuhaldussüsteemiga haakuvat kodulehe templiiti, mida ta on suuteline vajadusel kiirelt ja tõhusalt rakendama lihtsa veebikodu tekitamiseks mõnele kultuuriorganisatsioonile

 

Kirjutas Administrator 13. Detsember, 2011

 

Töögrupi kohtumine 29.11.2011 Kambjas

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 29.11.11 sai täpsustatud Tartumaa Kultuurikoja visiooniga seonduvaid küsimusi. Eelmisest kohtumisest jäid sissejuhatuseks sellele koosolekule lahendamiseks järgmised teemad:

  • Milline oleks võimalik Tartumaa Kultuurikoja visioon? Realistlik nägemus sellest, kuhu ja mis ajaks soovitakse jõuda (visioon peaks olema haarav ja kütkestav, pakkudes samas visiooni poole liikuvatele inimestele/organisatsioonidele piisavalt pinget). Visioon võiks olla kirjeldus sellest, milline näeb välja Tartumaa Kultuurikoda nt. täna kolme aasta pärast – millised me oleme, mida oleme saavutanud, mida oleme ära teinud, millised on meie suhted teiste organisatsioonidega (võrgustik), millised on meie liikmed (organisatsioonid/inimesed, kes meie tegevuses aktiivselt osalevad), millised on meie ressursid…
  • Peatselt on oluline töökorralduse aspektist läbi arutada ka ressursside/ajakasutuse teema (kui palju keegi Tartumaa Kultuurikoja initsiatiivgrupist on tegelikkuses sellise koja käimalükkamiseks valmis aega panustama, palju on inimesed valmis oma ajaressurssi jagama hiljem selle koja tööde ja tegemiste jaoks – selline info võimaldaks saada parema ülevaate meie tegelikust võimekusest ja võimalustest). Milliseid ülesandeid (lähtuvalt kultuurikoja visioonist) on inimesed valmis täitma, millised olulised ülesanded/funktsioonid on/jäävad täitmata? Kes võiks/peaks täitma neid ülesandeid, mille jaoks meil hetkel endal inimesed puuduvad, st. kust leida inimesi juurde?
  • Milliseid ressursse, millisel hulgal ja mis ajal on meil oma visiooni realiseerimiseks veel vaja? Mis on meil olemas, mis on puudu (ning kustkohast me puuduolevaid ressursse saame, millise ’hinnaga’)?


Kohtumisel 29.11.11 alustasime nende visioonielementide/tegevusideede meenutamisega, mis leidsid osalejate heakskiidu juba eelmisel koosviibimisel. Nii leidis äramärkimist, et:

  • Kultuurikoda peaks hoolt kandma selle eest, et Tartumaa kultuuriinimestel oleks võimalus regulaarselt isekeskis kohtuda, tutvuda, ideid vahetada;
  • Võiksid toimuda ’kultuurilaadad’ või ’projektilaadad’ – st. üritused, kus erinevad tegijad/trupid tutvustaksid oma tegevusi ning inimesi (… ka kohti, kus tegutsetakse; pakutavaid tooteid/teenuseid jne.), inimestel oleks võimalus omavahel kontakte luua jm.
  • Kultuurikoda võiks luua keskkonna, kus kultuuriinimesed saaksid ühiselt planeerida üritusi, omavahel tõhusalt infot vahetada jmt. (nn. planeerimise kalender);
  • Regulaarselt hakata välja andma Tartumaa kultuuri aastaraamatut – võiks sisaldada nt. erinevaid (edu)lugusid, portreesid, organisatsioonide tutvustusi, ülevaadet sündmustest (ka nt. järgmise perioodi kalender?), kontakte, statistikat jmt.

Täiendavalt käidi visiooni ja tegevuste osas välja järgmised mõtted:

  • Kultuurikoda võiks olla eestvedajaks kultuurituuride korraldamisel, mille raames võiks (nt. Kultuurikoja alla koondunud seltskond) regulaarselt mööda Tartumaa (aga miks ka mitte teiste Eesti piirkondade) kultuuriüritusi ja organisatsioone sõita. Oleks suurepärane võimalus tutvuda nii inimestega, kohtadega kui ka pakutavate programmide/teenustega;
  • Luuakse mingisugune veebikeskkond infovahetuseks, kuhu mh. võiks olla koondatud erinevate organisatsioonide, inimeste, koostööpartnerite ja miks ma mitte nt. teenusepakkujate jmt. kontaktandmed;
  • Kultuurikoda võiks hakata tegelema erinevate kultuuriorganisatsioonide ja seltside edulugude kogumisega (neid saaks avaldada nii veebis, planeeritavas aastaraamatus, jagada meediale, aga miks mitte kasutada ka kompetentsibaasis allikana, mille pinnalt pakkuda teistele organisatsioonidele ideid ja nõustamist);
  • Organisatsioonid tunnetavad hetkel vajadust teatud toe järgi maakondlike (ja miks mitte ka laiemate) suursündmuste korraldamisel. Kultuurikoda võiks pakkuda sellist tuge ning miks mitte ka arendada sellest välja täiesti iseseisev projektijuhtimise teenus (võimaldaks ka Kultuurikojal teenida täiendavaid lisavahendeid kultuuriprojektidest jne.);
  • Kultuurikoda peaks kindlasti olema maakonnas kultuurivaldkonna strateegiate eestvedaja ning üks eestkõnelejatest. St. tähendaks mh. vajadust saavutada valdkonnas teatud sisulise kompetentsi tase ning esindatus (nii sisuliste teemade osas kui ka nt. nende valdkondlike organisatsioonide osas, kellega konsulteeritakse);
  • Kultuurikojas peaksid olema erinevate kultuurivaldkondade peal oma nn. kuraatorid, kes selle valdkonna organisatsioone ja eluolu kõige paremini tunneksid, selle valdkonna võrgustikku haldaksid, infot edastaksid/kureeriksid jne. (ning ehk oleksid ka selle valdkonna puhul mingitel hetkedel meedias eestkõnelejaks);
  • Kultuurikoja üheks oluliseks missiooniks peaks olema koostöövõrgustiku arendamine ja hoidmine mitte üksiti kultuuriorganisatsioonide sees, vaid ka teiste (kultuuriorganisatsioonide eesmärke silmas pidades) oluliste organisatsioonidega. Koostöösuhteid peaks hoidma ja arendama nt. teiste maakondlike seltsidega, valdkondlike keskseltsidega ja muude oluliste organisatsioonidega (nt. raamatukogud, muuseumid, noortekeskused jne.);
  • Üks võimalik väljund Kultuurikojale oleks ka Tartumaa kultuurorganisatsioonide esindamine ja eestkoste. See eeldaks kindlasti teatud lisategevusi ja mehhanisme, mis võimaldaksid kaasajatel veenduda organisatsiooni legitiimsuses eestkõnelejana – st. et organisatsioon peaks olema väga avatud ning ka ise järjepidevalt ja selgelt kaasama ka neid, keda esindatakse;
  • Kultuurikoja üks rolle võiks olla ka kultuuriseltside arengu nõustamine – seda vajaksid nii alustavad organisatsioonid, kuid miks mitte oma erinevatel arenguetappidel ka juba tegutsevad organisatsioonid. Taaskord on tegemist ühe potentsiaalse valdkonna, millest võiks kujundada Kultuurikojale omaette teenuse (mida on mh. võimalik ka erinevate projektide raames rahastada);
  • Viimaks leiti, et kultuurivaldkonna organisatsioonid vajaksid ka tuge selleks, et olla meedias nähtavamad, või ka soovitud viisil nähtavad. St. Kultuurikoda võiks ühest küljest aidata organisatsioone meediasuhtluses (võimalik kujundada ka sellest teenus – miks mitte pakkuda välja pressiesindaja teenust nt. suursündmuste või suurte projektide läbiviimiseks), teisalt vajab ka meedia mingisugust stabiilset sideisikut, kes vahendaks meediasse relevantset infot maakonnast ning kes oleks vajadusel kättesaadav mingiteks kultuurivaldkonda puudutavateks kommentaarideks (või suudaks operatiivselt sellise kõneisiku meediale leida). Sellisele tegevusele aitaks kindlasti palju kaasa ka Kultuurikoja juurde loodav infosüsteem ning kompetentsibaas.
  • Lisaks teema kokkuvõtmise käigus sõnastasime veel ühe olulise valdkonna, kus Kultuurikojal võiks oma panus anda olla – selleks siis kuultuuriettevõtluse edendamine ja toetamine.


Erinevate visioonielementide ja tegevuste olulisuse hindamine:
Visioonielementide ja tegevusideede olulisuse hindamiseks ning prioriteetide selgitamiseks andsid kohalviibinud inimesed oma hinnangud erinevatele tegevusideedele ja visiooni komponentidele, markeerides eeltoodud loetelus ära kuni 3 nende jaoks kõige olulisemat. Järgnevalt on lihtsustamise ja süstamatiseerimise mõttes mingisugused sarnased ideed grupeeritud (nt. mõtted, mis seondusid informatsiooni levitamisega). Seega tähtsuse/prioriteetsuse järjekorda võiks loetelu välja näha selline:

  1. Kultuurikoda kui kompetentsi ja infokeskus (pidas oluliseks 12 inimest). Kompetentsikeskuse ja infojagamise funktsioonidega ühilduvad ka järgmised mõtted (vt. täpsustusteks eestpoolt, siin on välja toodud ka inimeste ’hääled’, mis rõhutasid tollest üldisest jaotisest eraldi mõnda alaaspekti):
    1. Kojal on olemas erinevate kultuurivaldkondade peale oma kuraatorid (kompetentsibaas ja koordineerimistegevused) (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 2 inimest);
    2. Regulaarsed kohtumised kultuuriinimeste vahel (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 1 inimene);
    3. Tartumaa kultuuri aastaraamatu väljaandmine (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 1 inimene);
    4. Planeerimise kalendri loomine ning veebikeskkond infovahetuseks (sh. koondatud kontaktid);
    5. ’Kultuurilaadad’;
    6. Kultuurituurid.
  2. Maakondliku kultuuristrateegia eestvedaja (pidas oluliseks 5 inimest);
  3. Koostöö teiste maakondlike seltsidega, valdkondadega (nt. noorsootöö), valdkondlike keskseltsidega ja muude oluliste institutsioonidega (nt. raamatukogud) (pidas oluliseks 5 inimest);
  4. Kultuuriettevõtluse toetamine ja arendamine (pidas oluliseks 3 inimest);
  5. Kultuurivaldkonna esindamine ja eestkoste (pidas oluliseks 2 inimest);
  6. Tugi maakondlike kultuurisündmuste korraldamisel (pidas oluliseks 2 inimest);
  7. Seltside arengu nõustamine (pidas oluliseks 1 inimene);
  8. Tartumaa kultuurivaldkonna organisatsioonide esindaja ja toetaja meediaga suhtlemisel (pidas oluliseks 1 inimene);
  9. Muud mõtted ja tegevused:
    1. Baas erinevatest edulugudest


Mõnede ideede lahtiseletamine ja funktsioonide mõtestamine:
Kuigi info levitamine tegevusena ning ’infokeskuseks’ olemine ideena on väga üllad, tuleb siiski oma ressursside tõhusaks kasutamiseks ja eesmärkide paremaks saavutamiseks selgemalt määratleda, millist informatsiooni kogutakse, hoitakse ja edasi antakse ning kuidas seda tehakse. Seetõttu püüdsime määratleda, milliseid tulemusi läbi infojagamise soovime saavutada ning milliste printsiipide alusel infoliikumist korraldame:

  • Oleme oma tööga rahul, kui Kultuurikoja infokanalitest on võimalus tsentraalselt saada hea ning päevakohane informatsioon Tartu kultuurielust ning toimuvatest üritustest. Mh. võiks Kultuurikoja poolt hallatav infobaas sisaldada infot kultuuriinimestest kultuuriga tegelevate organisatsioonideni, anda ülevaate tegemistest, teenustest ja sündmustest. Olulisematest Tartumaa kultuurisündmustest on informatsioon kättesaadav peale eesti keele ka muudes keeltes (arvestades siis eelkõige taas sihtgruppi – kui selleks on nt. turistid, siis võiks info olla kättesaadav põhimõttel, et info on kättesaadav 80-le protsendile üritust või laiemalt Tartumaad külastavale turistile tema emakeeles);
  • Oleme oma tööga rahul, kui meedia kasutab Kultuurikoda ja tema infokanaleid süstemaatiliselt ja järjepidevalt uudiste allikana ning küsib Kultuurikojalt kommentaare ja analüüse;
  • Üks olulisimaid eesmärke informatsiooni jagamise vallas on saavutada Kultuurikoja kui infokanali usaldusväärsus;
  • Oleme olnud edukad kui Kultuurikoja poolt on loodud kultuuriorganisatsioonide infovõrgustik, mis katab kogu Tartumaad ning koda on võimeline seda võrgustikku efektiivselt haldama ja operatiivselt rakendama;
  • Erinevate ürituste kohta info jagamisel võib eesmärgi sõnastada nii, et info on hästi jagatud, kui selle tulemusel on üritusest teadlikud inimesed, kellele üritus on suunatud (seetõttu vajadus selgelt sõnastada nii sihtgrupp kui jälgida, et kanalid, kus infot jagatakse, oleksid tõepoolest sihtgrupi poolt kasutatavad).


Niisamuti nagu on oluline läbi mõelda infojagamise eesmärgid ja korraldus, tuleb seda teha ka koostöö valdkonnas – kellega, mis vormis, mis ulatuses ja millal koostööd teha; milliseid ressursse on sellele mõistlik rakendada jne. Püüdes sõnastada oma vajadusi ja eesmärke, leidsime, et koostöö teiste organisatsioonidega peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumitele:

  • Me teeme koostööd, kui selle tulemusel õnnestub mingisuguseid kultuurivaldkonda huvitavaid ressursse optimaalsemalt või efektiivsemalt kasutada;
  • Me teeme koostööd konkurentsi vältimiseks sarnaste eesmärkide poole püüdlemisel (või oodatava mõju võimendamiseks);
  • Me teeme koostööd kultuurivaldkonna esindatuse tagamiseks valdkonna jaoks strateegiliselt olulistes küsimustes.


Viimaks arutasime ka seda, kas Kultuurikojast peaks saama esindus- ja eestkosteorganisatsioon ning kui koda selliseid funktsioone täidaks, siis millistele põhimõtetele tuginedes.

  • Kokkuvõttes jõuti seisukohale, et kui esindus- ja eestkostefunktsioon Kultuurikojal on, siis peaks see välja kasvama eelkõige legitiimsusest, mis tekib kompetentsusest, ekspertsusest, mitte niiväga kultuuriinimeste ja –organisatsioonide otsesest esindusest;
  • Legitiimsus läbi kompetentsi tekib siis, kui Kultuurikoda koondab ja vahendab aktiivselt kultuurivaldkonda puudutavat informatsiooni, on toeks kultuuriorganisatsioonidele oma nõu ja jõuga (korraldades sh. nt. koolitusi jmt.);
  • Suurema legitiimsuse saab Kultuurikoda ka siis kui on maakonna organisatsioonidele abiks, aidates kaasa mõelda, arutada, analüüsida – st. jagades aktiivselt oma kompetentsi. Kohalike organisatsioonide toetamise läbi tekib kojale laiem kandepind;
  • Vajadusel saab Kultuurikoda olla mingisuguste küsimuste puhul tagasiside kogujaks ja konsolideerijaks, kasutades loodud võrgustikku, küsides sealt arvamusi ja seisukohti.
 

Kirjutas Administrator 29. November, 2011

 

Töögrupi õppereis Hiiumaale 25. - 26. oktoober 2011

PDFPrindiSaada link

ESIMENE PÄEV

25. - 26. oktoobril külastas projekti töögrupp Hiiumaad, et teada saada üht-teist sealsest kultuurikorraldusest. Reis kestis kaks päeva ning selle jooksul tutvuti Suuremõisa lossiga, Kärdla linnaga, Soera talumuuseumiga, Hiiumaa muuseumiga, Kõrgessaare spordi- ja vabaajakeskusega, kohaliku Kultuurkapitali tööga,  peatuti Sõnajala hotellis, külastati Sõru muuseumit, Kassari rahvamaja ning astuti läbi Vaemla Villavabrikust. Meie giidiks ja juhendajaks reisil oli Hiiu maakonna rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus.

Hiiumaa

Hiiumaal on 5 omavalitsust (4 valda ja üks linn) ning umbes 10 000 elanikku.

Pühalepa vald

Pühalepa valla ja Suuremõisa lossikompleksi tööd tutvustas meile vallavolikogu aseesimees Antti Leigri. Pühalepa vallas elab 1600 elanikku. Vallal pole konkreetset keskust - arendatakse kahte suuremat piirkonda ning tegeletakse ka väiksemate osadega. Valla juhtimine käib kahest suuremast piirkonnast eemal - seal asub ka perekeskus, mis on vanuritele, kes saavad endaga hakkama. Vallas tegutseb kaks kooli ja kaks lasteaeda.

Suurmõisa loss

Suuremõisa lossi aladel asuvates hoonetes tegutseb 6-klassiline Suuremõisa põhikool, Hiiumaa Ametikool, Noorte-ja Kultuurikeskus, Suuremõisa spordihoone, käsitöömaja, kunstiklass ja vabaajaruum.

Käsitöömaja
Käsitöömajas, mis oli vanasti mõisa abihooneks (viljakuivati ja ka muid funktsioone pidav), on nüüd keraamika töötuba, puutöökoda ja kunstiringide tuba. Hoone renoveeriti käesoleva aasta jaanuari lõpuks.

Spordihoone
Spordihoone alal oli kunagi 3 hoonet - jääkelder, aidad ning hoiu- ja ladustamisruumid. Praeguseks on püsti vaid kolmandik, millel on ajutine katus peal. Spordihoones toimuvad rahvatantsuringid, võrkpall, korvpall, sulgpall ning suuremad üritused, mille puhuks saab avada suured uksed.

Kultuuri- ja noortekeskus
Keskusel on väga hea võimalus kontsertide ja ürituste korraldamiseks tänu siseõue pikendavale aidaosale, millel on katus kohal.Noortekeskuse osas on võimalus noortel vaba aega veeta. Ruumi ei ole väga palju, kuid samuti pole ka noori. Aktiivselt kasutatakse ruume siis kui ilmad halvaks lähevad. Aina populaarsemaks muutub noorte sünnipäevade korraldamine ning suvel pakutakse mitteametlikku majutust (koolidele jne). Majas töötab noorsoojuht ja maja administraator.

Valla koostöö mittetulundusühingutega
Vallas toimib süsteem, et kui mtü-l on idee, mida tahetakse korda saata, on inimestel võimalus pöörduda vallamajja ning ühiselt leitakse võimalused ja vahendid eesmärkide elluviimiseks.

Näiteid:

Pühalepa Motoklubi - üks mees tahtis rajada ringraja oma maaalale ning hakata noortele õpetama tehnikaga tegelemist. Volikogu andis  vana katlamaja motoklubile koduks rendita.

Pühalepa Jahimees - vallavanema idee oli luua mtü, mis hõlmaks pühalepa vallas tegutsevaid jahimehi. Vallas seisis vana veski, mis planeeriti jahimeestele kooskäimiskohaks ning antud hetkel käib renoveerimine ja ehitustöö.

Soera talumuuseum - talu on antud sümboolse rendi eest toimetamiseks Õie Laksbergile ning vald on olnud abiks kompleksi omaosaluste katmisel - uusimaks ehitiseks on töötav veski, mis on valmis Leaderi rahade toetusel.

Pühalepa Naistekoda - tegeletakse rahvatantsuga. Tegutsemiseks anti kasutusse Kuri õigeusu kiriku kõrvalhoone, kus prouad ajavad omi asju, tahavad kirjutada projekte ning on aktiivsed.

Hiiumaa Sukeldujate klubi - klubi on saanud vanas sadamas suure aida. Praegu pole seal veel suurejoonelisi muutusi toimunud, kuid töö käib.

Suuremõisa loss (MTÜ) - tegeleb mõisaasjadega, väiksemate projektidega.

Hella Tempa külaselts - Pühalepa vald sai korda vana jaanitulekoha ja ürituste korraldamise koha MTÜ initsiatiivil. Ajalooliselt tähtis koht, sest sinna käidi kunagi kokku üle Hiiumaa.

Aktiivne on ka Tubala küla ning Salinõmmes on palju potentsiaali (paadisadam, laidude kaitseala jne).

Soera talumuuseum

Järgnevalt külastatigi Soera talumuuseumit, kus Õie Laksberg võttis meid vastu väikese tutvustusega muuseumist ning rammusa koduse supiga.Talu ise on ehitatud aastal 1800 või 1803 (erinevate andmete järgi) ning selles on palju vanu tööriistu ja ehedalt on aru saada, milline oli vanasti talurahva elu oma majas. Säilinud on peaaegu kõik vanale talule iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, aidad, paargu, kelder ja suitsusaun.Muuseum on avatud 15. maist 15. septembrini ning muudel aegadel ettetellimisel.

Hiiumaa muuseum

Hiiumaa muusem töötab 1967. aastast endise Kassari mõisa antvärkide majas. Maa, millel muuseum asub, on olnud Kärdla kalevivabriku direktorite maa. Meie külastasime Pikka maja, mis on muuseumi keskuseks aastast 1998. Muuseumit tutvustas meile Helgi Põllo.Hiiu-Kärdla kalevivabrik töötas aastatel 1829 - 1941. See oli üks esimesi suuri villase riide vabrikuid. Kõik, mis vabrikule kuulus, viidi sõja ajal Saksamaale.Tehase direktorid olid veendunud, et tööline töötab hästi kui tal on kodus head tingimused ja omab hobisi. Seepärast hakati tööliste maju kaasajastama. Vabrik ostis töölistele pille ja rahvariideid ning toetas neid mitmeti nende tegevustes.Antud hetkel on muuseumi pikas majas näitus vabriku tööliselust, vabriku direktori elust ja vanade pulmakommete näitus (pruudiga seoses).Muuseumi koostöö kogukonnaga toimib põhimõttel  käsi peseb kätt. Näiteks, koolide käsitööringid pakuvad tihti võimalust vanade näidiste põhjal uued eksponaadid valmistada.

Kõrgessaare Vaba Aja Keskus

Viimaseks külastuspaigaks esimesel õhtul jäi Kõrgessaare Vaba Aja keskus, kus võttis meid vastu Artur Valk, keskuse juht. Keskuses on spordisaal, tantsusaal, jõusaal, saalist eraldatud 100-kohaline kammersaal ning noortekeskus. Keskuses on võimalik võtta osa saalihokist, võrkpallist, korvpallist, naiste- ja õpilaste tantsust, limedance'ist, seltskonnatantsust, kõhutantsust, kahest kunstiringist ja lastekoorist.Keskuse korraldada on kõik suuremad spordi- ja kultuuriüritused Kõrgessaare vallas.Lasteringid on tasuta, täiskasvanutele maksab ringidest osavõtt 6€.Praegu on olukord vallas selline, et tegevusi jätkub, kuid rahvast kipub nappima - inimesed lahkuvad. Varem oli olukord vastupidi. Vallas tegutseb mitmeid piirkondlikke külaseltse.

Mittetulundusühingud
Mtü-de jaoks on vallas igal aastal umbes 2000€. Lisaks toimib toetuste küsimisel järgnev süsteem: kui mtü taotleb toetust, on olemas omafinantseeringu fond - vald tasub mtü projekti omafinantseeringu maksimaalselt 320€ piires või kuni suurusjärgus 20%.

Kärdla linn
Kärdla Kultuurikeskuse direktor Hille Savioja rääkis samuti mõningat kultuurikorraldusest Kärdlas.
Kärdla on 3000 elanikuga linn, kus on olemas kultuurikeskus, muusikakool, spordiklubi, laululava ja raamatukogu. Kultuurikeskuses töötab suvel 7 töötajat, koolihooajal aga 20, sõltuvalt ringide arvust. Kärdlas tegutseb umbes 50 mtü-d.

Kohalik kultuurkapital
Kultuurkapital Hiiumaal eelistab üldiselt spordi- ja kultuurikandjaid kuid toetatakse mõnikord ka väljastpoolt Hiiumaad sissetulevaid kollektiive. Ühe taotluskorra peale laekub tavaliselt umbes 60-70 taotlust ning aastas on jagada umbes miljoni krooni väärtuses. Taotluste summa on keskmisel umbes 3 korda suurem kui jagatav. Tavaliselt jagatakse nii paljudele kui võimalik - vaadatakse sündmust ning kollektiive.

Sõnajala hotell Kärdlas

Öö veetsime rahulikus Sõnajala hotellis.

TEINE PÄEV


Sõru muuseum

Teisel hommikul külastasime esimese paigana Sõru muuseumit, kus meile tegi väikest ringkäiku majas muuseumi direktor Helve Russak. Sõru muuseum asub Emmaste vallas Pärna külas ning kuulub Sõru Merekeskuse kompleksi alla. Muuseum on loodud 1998.a. proua Milvi Vanatoa eestvedamisel eesmärgiga koguda ja säilitada paikkonnale iseloomuliku merekultuuri pärandit ja traditsioone. 2006.a. sai muuseumihoone täielikult renoveeritud ja lisaks püsiekspositsioonile on nüüd kolm saali vahetatavate näituste korraldamiseks.

Muuseum teeb koostööd vallaga, arvestades seda, et tegevus haakuks valla arengukavaga. Koostööpartneriteks on veel koolid, Toronto Hiidlaste Selts, MTÜ „Hiiu Kalur“ ja mitmesugused külaseltsid. Igapäevategevust finantseerib vald, kuid kirjutatakse ka projekte ja samuti saadakse tulu piletite müügist.

Kassari rahvamaja

Kassari rahvamajas võttis meid vastu juhatuse liige Tiiu Kopli. Rahvamaja tööks on kohaliku kultuuri ja kogukonnaelu edendamine, rahvatarkused, tavad ja kombed, näitering, segaansambel ja käsitööring. Haridusseltsi alla kuuluvad: Kassari Haridusseltsi kodulooring, Kassari Haridusseltsi näitetrupp, Kassari Haridusseltsi käsitööring, Kassari Haridusseltsi segaansambel “Öilajad”. Kõik ringid töötavad tasuta ja ühiskondlikus korras. Kassarlasi on üle 200, kaks korda aastas ilmub oma ajaleht. Hoone, milles rahvamaja töötab, on üks vanemaid hooneid antud piirkonnas. 1804. aastal asutati kool, mis eksisteeris I vabariigi alguseni. II Eesti alguses taheti teha oma kool - loodi haridusselts, saadi maja kuid siis hakkas laste arv vähenema.

Vaemla Villavabrik

Viimaseks külastuseks Hiiumaal oli Vaemla Villavabrik, kus tutvustati meile põgusalt tsaariaegseid täiesti töökorras olevaid villa töötlemise masinaid ning pakutavaid tooteid. Hoone ehitati 19. saj. keskel mõisa heinaküüniks, kuid praegu tegutseb siin alates 1992.a. pereettevõte Hiiu Vill. Päevas suudetakse toota umbes 25-30 kg lõnga. Konkureerida aitab mõneti kaubanduslik ja turistlik tegevus: kunstnikust perenaise disainitud villaste kampsunite, sokkide, kinnaste ja muu toodangu müük.

 

Kirjutas Administrator 26. Oktoober, 2011

 

Lehekülg 3 / 4

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital