Sündmus

Teine kohtumine 10.10.2011 - kultuurikoja missioon

PDFPrindiSaada link

Teine kohtumine toimus 10. oktoobril 2011 Noor-Eesti Loomekeskuses.

Toome teieni Rait Talviku memo arutatud põhiteemadega.


Kohtumisel sai arutatud sügavamalt Tartumaa Kultuurikoja olemust ning vajadust – kellele ning milleks sellist organisatsiooni oleks tarvis; milline oleks see tühimik, mida kultuurikoda täidaks – mida oleks vähem või mis oleks puudu kui kultuurkoda ei sünniks; milline oleks kultuurikoja olemasolu õigustus; millist probleemi/puudujääki me selle organisatsiooni loomisega lahendame?

Arutelu käigus püüdsime sõnastada loodava kultuurikoja missiooni.

Milline idee võiks olla kultuurikoja loomise taga, milliseid ülesandeid võiks loodav kultuurikoda täita?

    • Ühendada Tartumaal toimetatavaid kultuuriga tegelevaid organisatsioone/inimesi – koondada uusi ideid, pakkuda väljundeid nii inimestele kui organisatsioonidele, üleüldine teema/valdkonna tähtsustamine;
    • Kultuurikoda peaks olema selgelt huvipõhine – liitub see, kes tunnetab vajadust;
    • Läbi kultuurikoja peaks toimuma ressursside optimaalsem kasutamine (st. mh. sama ressursi eest rohkem või paremat asja),  olemasolevate füüsiliste ressursside parem kasutamine (nt. ruumid), esinejate vahendamine;
    • Kultuurikoja loomisega luua võimalus info paremaks liikumiseks (sh. õigete inimeste ja ideede kokkuviimine), valdkondlike uudiste ja päevakajaliste sündmuste vahendamine (regioonis);
    • Olulist rolli võiks kultuurikoda mängida ka riskide maandamisel valdkondliku arengu kontekstis – nö. kultuurikoda kui ’abimeede’ või asendusorganisatsioon (nt. kui kaob ära teatud avalik tasand kultuurikorralduses, säiliks teatud järjepidevus);
    • Kultuurikoda kui ideede pank (eeldab kultuurikojalt seega teatud tegevusi, mis võimaldab selliste ideede tekkimist ja vahetust);
    • Organisatsioon, mis korraldaks ühisüritusi, ühistegevusi ja koordineeriks ühistegevusi (võimaldaks mh. erinevate valdkondlike ürituste paremat planeerimist – võiks olemas olla nt. mingit sorti planeerimiskalender);
    • Tartu ja Tartumaa kultuurielu lähendamine/sulatamine (hetkel regioonis selgelt domineeriv Tartu);
    • Loodav kultuurikoda võiks toetada tugitegevustega ka nt. selliseid Tartumaa piirkondi, kus kohalik kultuuritegevus ja -korraldus on hääbumas (nt. piirkondi, kus puudub oma rahvamaja vmt.);
    • Kultuurikoda kui võimalik alternatiivne kanal meediaväljundite leidmiseks – koda ise võiks tegeleda järjepidevalt sisendinfo kogumisega, piirkondlike promotsioonitegevuste planeerimisega, võimalus ka nt. ajakirjanikele pöörduda keskse kultuuriorganisatsiooni poole kui on huvi piirkonna kultuuritegevuste vastu, rohkem tähelepanu/kajastust regiooni üritustele (koht kultuurilembesele inimesele, kust tullakse infot ja uudiseid otsima);
    • Kultuurikoda kui infokeskus (annab hea visuaalse/virtuaalse ülevaate nii Tartumaa piirkondadest, kultuuritegevustest kui inimestest);
    • Kultuurikoda kui Tartumaa kultuuritegevuste aken väljapoole (nii väljapoole Tartumaad kui ka nt. väljapoole Eestit – selle piirkonna tegevuste, truppide jm. vahendamine väljapoole), samuti võiks kultuurikoda pakkuda tuge nt. kultuurivahetuse korraldamisel (kuidas ja kuhu minna nt.);
    • Koda võiks kaasa rääkida piirkonna kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel;
    • Tartumaa Kultuurikoda - Tartumaa kultuuri kohtumispaik.

  • Kes peaksid olema koja liikmed (funktsioon, motivaatorid)
    • Kas räägitakse kitsalt rahvakultuurist või vaatleme osalejate ringi laiemalt? Üldine konsensus oli, et peaks ikka olema laiem kui pelgalt rahvakultuuri hõlmamine.

  • Sissejuhatuseks järgmisele arutelule - milline oleks võimalik Tartumaa Kultuurikoja visioon. Realistlik nägemus sellest, kuhu ja mis ajaks soovitakse jõuda (samas peaks visioon olema haarav ja kütkestav, pakkudes visiooni poole liikuvatele inimestele/organisatsioonidele piisavalt pinget). Järgnevad mõtted on toodud valdavalt veel märksõnade/mõtete tasemel ning vajavad olulisel määral lahti kirjutamist:

    • Kultuurikoda kui tsunft;
    • (jätkuks eelmise arutelu kandvale ideele – kultuurikoda kui Tartumaa kultuuri kohtumispaik) – Tartumaa Kultuurikoda pakuks selliseid tegevusi ja Pakuks tegevusi ja ’kohtumispaika’, kus kultuuriinimestel on tõepoolest võimalik kokku saada (millised need tegevused/üritused võiksid olla?). Huvitava mõttevälgatusena pakuti välja idee, et sellistel üritustel võiks lausa olla oma ’talendikütt’, kes korjab üles huvitavaid ideid ja leiab üles andekaid truppe;
    • Miks mitte teha Tartumaa kultuuri aastaraamat (võikski olla üks koja püsivaid väljundeid) – lood, inimesed, organisatsioonid, sündmused, kalender, kontaktid, statistika jm.
    • Võiksid toimuda regulaarsed ’projektilaadad’ (kultuurilaat?) – st. üritused, kus erinevad tegijad/trupid tutvustaksid oma tegevusi ja inimesi (truppe, kohti, tooteid/teenuseid jne.), looksid kontakte omavahel ning leiaksid vajadusel ka oma meeskondadesse uusi inimesi;
  • Järgmiseks korraks - ajakasutuse teema (kui palju keegi initsiatiivgrupist on tegelikkuses sellise koja käimalükkamiseks valmis aega panustama – annab vähe parema ülevaate reaalsetest kasutatavatest ressurssidest).

 

Mõtlemiseks initsiatiivgrupile Hiiumaa lähetuseks – teemad/küsimused, mille üle võiks arutleda:

 

  • Hea oleks kui enne järgmist kohtumist oleks põhjalikumalt arutletud visiooni teemal (mille ots sai lahti tehtud eelmisel kohtumisel) – st. kirjeldus sellest, milline võiks välja näha Tartumaa Kultuurikoda täna kolme aasta pärast – millised me oleme, mida oleme saavutanud, mida oleme ära teinud, millised on meie suhted teiste organisatsioonidega (võrgustik), millised on meie liikmed (organisatsioonid/inimesed, kes meie tegevuses aktiivselt osalevad), millised on meie ressursid…
  • Järgmisena võikski peatuda pikemalt ressursside teemal – st. lähtuvalt visioonist – milliseid ressursse on meil oma eesmärkide saavutamiseks vaja (mis on meil täna olemas, mis on puudu?), kust me võiksime saada puuduolevaid ressursse (ja millise ’hinnaga’)?
  • Ressursside küsimusega seondub selgelt ka ’kes’ küsimus – st. kes on need inimesed, kes on täna väljendanud selget valmisolekut kultuurikoja käimalükkamises osaleda – milliseid ülesandeid (lähtuvalt visioonist) need inimesed on valmis täitma; millised funktsioonid/ülesanded on meil täitmata? Kes neid ülesandeid võiks täita, kust me need inimesed saame? Mis neid inimesi tegutsema motiveerib (st. millised on eeltingimused, et need inimesed jääksid entusiastlikeks pikema aja vältel – mis nende motivatsiooni ülal hoiab? Kuidas me saame nende vajadustega arvestada organisatsiooni loomisel/disainil?)
 

Kirjutas Administrator 10. Oktoober, 2011

Esimene avalik kokkusaamine

PDFPrindiSaada link

Esimene kokkusaamine

Tere tulemast lugema projekti „Kaasav Kultuurikorraldus Tartumaal“ kõige esimest ajaveebi sissekannet. Sellelaadseid kirjutisi hakkab siia laekuma terve projekti vältel. Eesmärgiks võib tuua puht praktilised kaalutlused – niimoodi on kõigil asjaosalistel lihtsam meenutada, mida sai arutatud ning teistel huvilistel on võimalik jälgida asjade käiku.

27. septembril toimus projekti  esimene ametlik kokkusaamine. Kutsutud olid nii töögrupi liikmed kui ka kõik teised huvilised. Kuulamas oli meid kokku peaaegu 30 – huvi teema vastu on väga suur. Pärast Margiti avasõnu asus rääkima kultuurikorralduse hetkeseisust Tartumaal ja üle Eesti Astrid Hallik, kes on Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuse rahvakultuuri spetsialist ning Tartu maavalitsuses kultuuritöötaja.

Esitlus 1: Astrid Hallik - Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseis (esitlus PPT)
Lindistus (salvestamiseks parem klikk ja "save as", kuulamiseks klikk)

Esitlus 2: Helje Põvvat
Lindistus

Esitlus 3: Ülle Jääger - Järvamaa Kultuuri Nõukoda (esitlus)

Esitlus 4: Eino Pedanik - Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid (esitlus)
Lindistus

Projekti assistent
Jaanus Karlson

 

 

 

Astrid Hallik - Kultuurikorraldus Tartumaal ja Eestis (27.09.11)

Kokkuvõte Astrid Halliku esitlusest


Kaardil, mida on võimalik leida esitluse lingi alt (vt siia), on kujutatud 22 Tartumaa omavalitsust ning nende kultuurikorraldus.

·         Juhtimisstiil nr 1: Omavalitsustes tegutsevad rahvamajad (või seltsimajad) on tähistatud kaardil tumedate majadega (ja tumedama inimesega). Tartu ja Elva linnas on kultuurikeskus (määratluse järgi). Teatud omavalitsustes on rahvamaja kõrval tegutsemas ka seltsikeskused ning need on tähistatud kaardil heledamate majade ja inimestega – Meeksi (1), Puhja (2), Rõngu (2).

·         Juhtimisstiil nr 2: Omavalitsuse juurde on võetud tööle kultuurinõunik ja tema hallata on seltsimaja. Rahvamajana ei ole seda maja registrisse kantud, kuigi see rahvamaja töötab ja toimib. Omavalitsuse kultuurijuht ja omavalitsus toimetavad ise selles majas.

·         Juhtimisstiil 3: Omavalitsuse juurde on võetud tööle kultuurinõunik. Kultuuriline tegevus toimub koolimajas ja koolimaja on ehitatud niimoodi, et päevasel ajal on see koolimaja ja õhtul suletakse kooli poole viiv uks. Saali pool on garderoobid ning seda saab kasutada kultuurimajana. (Kambja ja Ilmatsalu)

·         Juhtimisstiil 4: Alatskivil on võetud vallavalitsuse juurde tööle nõunik  ja kultuuriline tegevus toimub seal kus ta toimub.

·         Juhtimisstiil 5: Kahes vallas vastutab kultuurilise tegevuse ees sotsiaalnõunik. Tema kaudu käib seltsitegevus, kuid seltsimaja puudub.

·         Juhtimisstiil 6: Tartu vallas on valla aasta päeva puhul tehtud leping eraettevõtjaga, kes vastutab selle aasta vältel vallas toimuvate ürituste eest.

·         Erand: Kolmes vallas ei ole kultuuritöötajat ega maja. Kallastel põles maja maha ja kultuurikorraldus on projektipõhine. Kultuuritöötaja puudub nii Kallastel, Varal kui ka Piirissaarel.
Astrid tutvustas ka raamatut „Kultuuripildid Tartumaalt“, kus on kirjas kõigi 22 valla kultuurikorraldus – kui on soovi kellegagi ühendust võtta, saab sealt infot. Lisaks tõi ta välja ka statistika kultuurikorralduse kohta. Tartumaal on 22 omavalitsust, 3 linna, 19 valda, 2 kultuurikeskust, 11 rahvamaja/kultuurimaja, 5 seltsimaja/külakeskust, 1 raamatukogu/külakeskus, 2 koolimajas tegutsevat huvikeskust, 2 omavalitsust, kus kultuuritöö eest vastutab sotsiaalnõunik ning 3 omavalitsuses puudub kultuuritöötaja.

Eesti kultuurikorraldus (vt slaid 4 esitluses)

Kaardi peal on näha kolme organisatsiooni esindatust Eesti maakondades – Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialistid, maavalitsuste kultuurispetsialistid ja omavalitsuste liidu kultuurispetsialistid. Nendes maakondades, kus on üks koma... inimest, täidab ametikohti üks inimene. Mõnes maakonnas on loodud ka kultuurikoda (Järvamaa, Põlvamaa).

 

 

Helje Põvvat - Kultuuri koostöökoda Põlvamaal (27.09.2011)

Põlvamaa kultuuripildi kirjeldus:


14 omavalitsust, kus on 14 rahvamaja (Kanepis 2). Põlva vallas on maja olemas, aga inimest seal ei tööta – kui kohalikud tahavad midagi korraldada, tehakse maja lahti. Neljal omavalitsusel on olemas valla palgal olev kultuurispetsialist. Põlva vallas on viis külakeskust ning neil on ka valla kultuuri- ja spordinõunik.

Kultuurikoda

Kolm aastat tagasi hakkasid nad mõtlema, et kuidas saada veel paremini – neil on küll hästi, aga kuidas saaks paremini. Et ennetada seda, et reaalselt palgalisi töötajaid võidakse mingil hetkel vähendada, tekkis neil kultuurikoja loomine päevakorda. Nüüdseks on nad kaks aastat tegutsenud, kuid pole saanud nii head hoogu sisse, et öelda, et see toimib väga hästi.

Juhatuse vahel on nad ära jaganud tööülesanded: muusika, tantsu (rahvatants jt liikumisrühmad), pärimus, käsitöö, muuseumid ja raamatukogundus. Sellesse koostöökogusse esitasid vallad nende arvates parimad liikmed. Iga vald sai esitada ühe inimese.

Käesoleva aastaga sai juhatuse tööaeg kaks aastat läbi ning nad otsustasid esitada omavalitsuste liidule ettepaneku, et koostöökogu peaks omama palgalist töötajat. Seda sel põhjusel, et sellise töömahuga ei ole võimalik toime tulla maksimaalselt igapäevatöö kõrvalt. Ka omavalitsuste liidu arengukava tegemisel jõuti arusaamani, et peaks olema kultuurikomisjon, mida praegu ei ole.

Kultuurikoja tegevus

Praegu töötab kultuurikoda ühiskondlikel alustel omavalitsuse juures. Ellu peaks ta viima omavalitsuste liidu poolt heakskiidetud sündmusi ning hoidma sündmuste järjepidevusi. Kultuurikoda teeb koostööd kõigi valdkonna organisatsioonide ühenduste ja üksikisikutega ning ta on moodustanud ka endale töörühmad, mis ei ole tänaseni nii käima läinud nagu esialgu oodatud.

Koostöökogu on võimalus kultuurielu paremaks korraldamiseks ning töötajate ja kultuuriga tegelevate inimeste abistamiseks, motiveerimiseks ja tunnustamiseks. Samuti, peaks see koostöökogu hea seisma Põlva maakonna viie maakondliku kollektiivi ja nende tegemiste eest. Neil on praegu poistekoor, rahvatantsurühm, meeskoor, rahvamuusikaorkester ja noorte puhkpilliorkester. Kõikide kollektiivide töö käib projektipõhiselt. Seepärast on tähtis, et see koostöökogu aitaks leida kollektiividel vahendeid ja aitaks neil elus olla.

Kultuurijuhi töökohustused

Peaks osalema maakonna kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Peaks osalema maakonna arengueeldusi loova ja kujundava strateegia väljatöötamise elluviimise kaasaaitamisel. Peaks kohaliku omavalitsuse asutuste ja MTÜ-de kultuurialase koostöö korraldamisel kaasa aitama. Kultuuriürituste ja koostööprojektide algatamisel, plaanide koostamisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel aitama korraldada. Maakonna identiteedi teadvustamine, kultuuriajaloolise eripära hoidmine ja maakonna mainekujundus. Kultuurikoja töö korraldamine, kokkukutsumine, koosolekute korraldamine, protokollimine ja tagasiside andmine. Koostöö- ja infovahetus erinevate institutsioonidega. Igakülgne info liikumise kaasaaitamine koostöös sektsioonide juhtidega.

Kõige suurem probleem on suurürituste korraldamisel rahade planeerimine, sest enamus raha tuleb omavalitsuste liidult ning lisaks projektirahad. Selles suhtes peaks olema omavalitsuste liiduga hästi tihe koostöö. Seepärast on hea, et koostöökoda olema omavalitsuste liidu juures.

 

 

Helje Põvvat - Kultuuri koostöökoda Põlvamaal (27.09.2011)

Põlvamaa kultuuripildi kirjeldus:

14 omavalitsust, kus on 14 rahvamaja (Kanepis 2). Põlva vallas on maja olemas, aga inimest seal ei tööta – kui kohalikud tahavad midagi korraldada, tehakse maja lahti. Neljal omavalitsusel on olemas valla palgal olev kultuurispetsialist. Põlva vallas on viis külakeskust ning neil on ka valla kultuuri- ja spordinõunik.

Kultuurikoda

Kolm aastat tagasi hakkasid nad mõtlema, et kuidas saada veel paremini – neil on küll hästi, aga kuidas saaks paremini. Et ennetada seda, et reaalselt palgalisi töötajaid võidakse mingil hetkel vähendada, tekkis neil kultuurikoja loomine päevakorda. Nüüdseks on nad kaks aastat tegutsenud, kuid pole saanud nii head hoogu sisse, et öelda, et see toimib väga hästi.

Juhatuse vahel on nad ära jaganud tööülesanded: muusika, tantsu (rahvatants jt liikumisrühmad), pärimus, käsitöö, muuseumid ja raamatukogundus. Sellesse koostöökogusse esitasid vallad nende arvates parimad liikmed. Iga vald sai esitada ühe inimese.

Käesoleva aastaga sai juhatuse tööaeg kaks aastat läbi ning nad otsustasid esitada omavalitsuste liidule ettepaneku, et koostöökogu peaks omama palgalist töötajat. Seda sel põhjusel, et sellise töömahuga ei ole võimalik toime tulla maksimaalselt igapäevatöö kõrvalt. Ka omavalitsuste liidu arengukava tegemisel jõuti arusaamani, et peaks olema kultuurikomisjon, mida praegu ei ole.

Kultuurikoja tegevus

Praegu töötab kultuurikoda ühiskondlikel alustel omavalitsuse juures. Ellu peaks ta viima omavalitsuste liidu poolt heakskiidetud sündmusi ning hoidma sündmuste järjepidevusi. Kultuurikoda teeb koostööd kõigi valdkonna organisatsioonide ühenduste ja üksikisikutega ning ta on moodustanud ka endale töörühmad, mis ei ole tänaseni nii käima läinud nagu esialgu oodatud.

Koostöökogu on võimalus kultuurielu paremaks korraldamiseks ning töötajate ja kultuuriga tegelevate inimeste abistamiseks, motiveerimiseks ja tunnustamiseks. Samuti, peaks see koostöökogu hea seisma Põlva maakonna viie maakondliku kollektiivi ja nende tegemiste eest. Neil on praegu poistekoor, rahvatantsurühm, meeskoor, rahvamuusikaorkester ja noorte puhkpilliorkester. Kõikide kollektiivide töö käib projektipõhiselt. Seepärast on tähtis, et see koostöökogu aitaks leida kollektiividel vahendeid ja aitaks neil elus olla.

Kultuurijuhi töökohustused

Peaks osalema maakonna kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Peaks osalema maakonna arengueeldusi loova ja kujundava strateegia väljatöötamise elluviimise kaasaaitamisel. Peaks kohaliku omavalitsuse asutuste ja MTÜ-de kultuurialase koostöö korraldamisel kaasa aitama. Kultuuriürituste ja koostööprojektide algatamisel, plaanide koostamisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel aitama korraldada. Maakonna identiteedi teadvustamine, kultuuriajaloolise eripära hoidmine ja maakonna mainekujundus. Kultuurikoja töö korraldamine, kokkukutsumine, koosolekute korraldamine, protokollimine ja tagasiside andmine. Koostöö- ja infovahetus erinevate institutsioonidega. Igakülgne info liikumise kaasaaitamine koostöös sektsioonide juhtidega.

Kõige suurem probleem on suurürituste korraldamisel rahade planeerimine, sest enamus raha tuleb omavalitsuste liidult ning lisaks projektirahad. Selles suhtes peaks olema omavalitsuste liiduga hästi tihe koostöö. Seepärast on hea, et koostöökoda olema omavalitsuste liidu juures.
 

Kirjutas Administrator 27. September, 2011

 

Lehekülg 4 / 4

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital