Sündmus

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek

PDFPrindiSaada link

logo24. aprill 2012

kell 15-17

Uhti kõrtsihoones
Ülenurme, Tartumaa

Kultuurikoja liikmeteks ootame organisatsioone, kelle jaoks on oluline kultuurielu kestmine Tartumaal!

 

 

Kirjutas Administrator 20. Aprill, 2012

Loe lisa...

Toimunud üritused

PDFPrindiSaada link

 

Tartu ja Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud (27. märts) Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja

Töögrupi viimane koosolek (6. märts kell 15)

II Rahva Kultuuripäev ja töögrupi koosolek (16. veebruar kell 15) Alatskivi

Töögrupi koosolek TRAKSis teemal Tartumaa Kultuuri "väljanäitus" (17. jaanuar) Tartu Pepleri 27

Tiigi Seltsimaja külastus (10. jaanuar) Tartu Tiigi 11

Töögrupi koosolek (13. detsember) Tartu Elleri muusikakool Lossi 15

I Rahva Kultuuripäev ja töögrupi kohtumine (29. november) Kambja

Tartu ja Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud (4. november) Tiigi Seltsimaja (Tartu Tiigi 11)

Töögrupi ja Tartumaa kultuuritöötajate ühine õppereis Hiiumaale (25. - 26. oktoober)

Esimene töögrupi kokkusaamine (10. oktoober) NELK (Tartu Kastani 38)

Esimene avalik kokkusaamine (27. september) TRAKS (Tartu Pepleri 27)

 

Kirjutas Administrator 19. Aprill, 2012

 

Rahvakultuuri ümarlaud Eesti Rahva Muuseumis 28.03.2012

PDFPrindiSaada link

Tartumaa Kultuurikoja

avatud ruum

Tartumaa kultuuritee


Eesti Rahva Muuseumis 28. märtsil 2012

Lühikokkuvõte

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts algatas 2011 projekti Tartumaa Kultuurikoja kokkukutsumiseks. Üle poole aasta vältel toimunud kokkusaamistel kavandati kultuurikoja toimimine. Projektiperioodi lõpuks korraldati avatud ruumi arutelu, et kaardistada maakonna kultuurielu olulised suunad ning nendest kultuurikoja edasises tegevuses lähtuda. Avatud Ruumis osalesid Tartumaa Kultuurikoja koostööprojekti algatajad ja osalejad, omavalitsusjuhid ja -ametnikud, kogukonnatöö huvilised ning Lõuna-Eesti vaimust ning arengust huvitatud inimesed, kokku üle veerandsaja inimese.  3 ja pool tundi väldanud Avatud Ruumi juhtis Mikk Sarv. Arutelud toimusid kolmes voorus, mille kestuseks oli igal pool tundi. Kokku püstitati 15 teemat ja pandi kirja hulganisti edasiarendamist vajavaid olulisi mõtteid.Arutelud on kokkuvõttes järjestatud neile antud häälte järgi. Arutelu teema all on kursiivis teema algataja nimi, veel allpool arutelus osalejad, kes olid arutelulehel kirjas. Kursiivis on lisatud nimed, kes avatud ruumi alguses end teemalehtedele kirja panid.

Tulemused

Osalejate poolt sai kõige enam hääli Leelo Suidti algatatud aruteluteema  “Mis on Tartumaa kultuuri eripära?“ 23 häält. Kultuurikoja edasine koostöö sõltub sellest, kui selgelt oleme suutnud sõnastada oma eripära ning kuidas tahame seda hoida alal. 19 häält kogus Tiina Konseni algatatud teema „Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur.“ Oluline on pärimuskultuuri jätkumine ja edasiõppimine, taas on see üks Kultuurikoja keskseid ülesandeid. 17 häält sai Ants Johansoni sõnastatud teema „Kuidas haarata kaasa uusi inimesi?“ maakondlik kultuurikoda võimaldab jõuda enamate inimesteni ning kaasata neid tegemistesse. Paljudki asjad said arutelude käigus selgeks sõnastatud ja on heaks lähtekohaks edasistel tegemistel.Tänan kõiki osalejaid, see oli südamlik ja sügava mõttega talgupäev, mis tegi meele rõõmsaks!

Mikk Sarv,
avatud ruumi juht

 

3 enim toetust leidnud teemat

  1. Mis on Tartumaa kultuuri eripära? 23 häält
  2. Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur? 21 häält
  3. Kuidas kaasa haarata uusi inimesi? 17 häält

13 enam toetust leidnud mõtet

  1. Kultuuritöötajate palgad ei tohi olla väiksemad kui sõjaväelaste pensionid! 10 häält
  2. Tegija väärtustamine. 9 häält
  3. Probleem on selles, et eristub kaks piirkonda – Tartu ja Tartumaa. Tartul on selles koosluses ülitugev roll, millega paraku ei kaasne sama tugev vastutustunne ka maakonna eest. 6 häält
  4. Oluline on üksteise eest seismine. 6 häält
  5. Tartu kaubamärgiks on eelkõige haridus ja teadus – miks ülejäänu pole nii oluline? Mis on Tartu vaim? 5 häält
  6. Vastastikku kasulikud koostööd. 5 häält
  7. ERM – kogumik-pildiandmebaas „Eesti inimesed“, „Eesti teod“ 5 häält
  8. Olemas on:   oma lood;   vaibaportaal;   pildisaatjate võrk;  kirjasaatjate võrk;  muis.ee;  flickr
  9. Tartumaa kui kultuuripärandi keskkond – puhkamiseks, nautimiseks peredele, turistidele, külalistele. (Liina) 4 häält
  10. Koostöö erinevate valdkondade ning harrastuskultuuri vahel. 4 häält
  11. Pärimusõppe õpetajakoolitus Tartu ja Tallinna Ülikoolides ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. 4 häält
  12. Tugeva vedava isiksuse vajalikkus. 4 häält
  13. Eesti Televisioonis 3 minutit Aktuaalse Kaamera järel pärimuskultuurist (nagu luuleminutid) – laul, muusika, tants, käelised oskused jne. 4 häält

 


 

VÄLJA PAKUTUD TEEMAD

 

  • Mis on Tartumaa kultuuri eripära? 23 häält

Leelo Suidt

Aili Palm, Kristel Vilbaste, Pille Tammelan, Liina Vainumetsa, Maris Aleksašin

1. Probleem on selles, et eristub kaks piirkonda – Tartu ja Tartumaa. Tartul on selles koosluses ülitugev roll, millega paraku ei kaasne sama tugev vastutustunne ka maakonna eest. 6 häält2. Tartumaad tuleb esitleda maastikuna – Toomemägi ja teised mäed, Emajõgi koos lisajõgede ja allikatega. 3 häält3. Tartu on laulupidude häll. 1 hääl4. Vanemuise sümboliks on kandlemäng, mis on Tartu mail jätkuvalt au sees. 3 häält5. Tartu on näitemängude häll.6. Tartus on Eesti Rahva Muuseum ja Kirjandusmuuseum, kogu meie rahva vaimuvara on Tartus. 2 häält7. Tartumaa kultuurist on vähe järel. Pole isegi esemeid, mis eristuvad. Miks?8. Vanavara retked algasid Tartust. Koguma mindi mujale, kaugemale.9. Äkki ongi Eesti kultuur samastunud Tartumaa kultuuriga? 3 häält10.  Tartu kaubamärgiks on eelkõige haridus ja teadus – miks ülejäänu pole nii oluline? Mis on Tartu vaim? 5 häält

  • Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur? 21 häält

Tiina Konsen

Heiki Soop, Sander Karu, Siim Angerpikk, Mikk Sarv, Liina Vainumetsa

1.      Infotulvas ja globaalsuses väärtustada, mõtestada, hoida – märgata ja tunda ära elav pärimus, mis argielus alles.2. Pärimuskultuuri õpetamine tuleb viia sisse kooliprogrammi ja alushariduse programmi. 2 häält3.      Oskuste ja teadmiste edasiandmine lastele on oluline ka siis, kui hetkel neid oskusi ei vajata..4. Oskusi on vaja näidata ja õpetada huvilistele. 1 hääl5.      Eesti Rahva Muuseumis peab olema pärimuskultuuri õpetamise praktiline nurgakene. 7 hääl6.      Peab olema aeg ja koht, kus huvilised saavad pidevalt tegutseda. 2 häält7.      Üleskutse – sõnastada need kümme oskust, mida eestlane võiks osata. 1 hääl8.      Õuesõppe rakendamine pärimuslike oskuste omandamiseks. 9.      Pärimusõppe õpetajakoolitus Tartu ja Tallinna Ülikoolides ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. 4 häält10.  Eesti Televisioonis 3 minutit Aktuaalse Kaamera järel pärimuskultuurist (nagu luuleminutid) – laul, muusika, tants, käelised oskused jne. 4 häält

  • Kuidas kaasa haarata uusi inimesi? 17 häält

Ants Johanson

Maris Aleksašin, Mikk Sarv, Leelo Suidt, Liina Vainumetsa, Aili Palm, Ülle Kool, Margit Reinkubjas

1.      Lasta proovida, katsetada. 2 häält2.      Info õigetesse kanalitesse – Facebook jt. 2 häält3.      Suursündmused – festivalid.4.      Arvamusliidrid mõjutavad. 3 häält5.      Mõelda „kuulajale.“ 2 häält6.      Meedia hoiakute suunamine. 2 häält7.      Ruumide olemasolu. 2 häält8.      Tugeva vedava isiksuse vajalikkus. 4 häält9.      Vaimustuse vajalikkus.10.  Eeskujud!!!11.  Rohkem konkursse!!!

  • Kuidas ise hakkama saada? 15 häält

Ants Johanson

Maris Aleksašin, Siim Angerpikk, Heiki Soop, Meris Tammik, Liina Vainumetsa, Aili Palm, Ülle Kool, Margit Reinkubjas, Tiina Konsen

1.      Tänan küsimast! J Palun!2.      Korjandus, annetused. 3 häält3.      Tuluõhtud. 1 hääl4.      Pärandused.5.      Ühistöö, ning kõigi kolme juures teavitamine ja väärtustamine.6.      Ajaloost heade näidete tutvustamine (Estonia ja Vanemuise ehitus, Miina Härma koolihoone ehitus jne). 3 häält7.      Metseenlus.8.      Töö ajal töötan, omal ajal isetegelen.9.      Avalike ruumide kasutamise võimalus. 1 hääl10.  Ise rõivaste jne tegemine (oma ja ainult oma kihelkonna omade!!!). 1 hääl11.  Ise regilaulusõnade ning lauluseadete tegemine. 1 hääl12.  Vastastikku kasulikud koostööd. 5 häält

  • Kultuurikoostöö mõte maakonna tasandil? 15 häält

Meris Tammik

Liina Vainumetsa, Aili Palm, Eino Pedanik, Leelo Suidt, Heiki Soop, Tiina Konsen, Ruth Metsallik, Merli Sild, Margit Reinkubjas, Pille Tammelan

1.      Tartumaa kui kultuuripärandi keskkond – puhkamiseks, nautimiseks peredele, turistidele, külalistele. (Liina) 4 häält2.      Koostöö erinevate valdkondade ning harrastuskultuuri vahel. 4 häält3.      Tartumaa Arendusselts jne + teised seltsid on juba olemas, uut organisatsiooni ei ole enam vaja? (Merli)4.      Vaja on pakkuda loomingule väljundit – esinemised sealhulgas koostöö muuseumitega. 1 hääl5.      Valdkonnasisene info levid hästi, valdkondadevaheline üldse mitte. 1 hääl6.      Kultuuri majandamise küsimus – koostöö parandaks seda. 1 hääl 7.      Kultuuri kvaliteet vajab tõstmist, samuti turundamine. 1 hääl8.      Parem ja otstarbekam on projektide ja isikliku raha kasutamine.9.      Kultuuri koostöö ettevõtlusega. 2 häält10.  Arendada välja Tartumaa kultuuri-nokia. 1 hääl11.  Koostöö erinevate maakondade vahel.

  • Koostöö = maakultuuripärandi hoidmine: kogumine, tutvustamine, säilitamine. Kõik koos – igal tegijal oma panus! 14 häält

Merli Sild, Ruth Metsallik

Astrid Hallik, Margit Reinkubjas, Meris Tammik, Eino Pedanik, Heiki Soop, Liina Vainumetsa, Tiina Konsen, Eino Pedanik, Margit Reinkubjas

1.      Koostöö peab olema valdkondadeülene ja erakondadeülene. 3 häält2.      Kultuur on elukeskkond.3.      Kaasame oma maakonna tegijaid. 3 häält4.      Info kerge kättesaadavaus raadio ja ajalehe kaudu.5.      Kultuurikoja kõneisik peab olema positsiooniga isik. 2 häält6.      Oluline on üksteise eest seismine. 6 häält

  • Kultuuri alarahastus. Kultuuritöötajate palgad on väiksemad kui sõjaväelaste pensionid. 14 häält

Heiki Soop

Kristel Vilbaste, Mikk Sarv

1.      Kultuuritöötajate palgad ei tohi olla väiksemad kui sõjaväelaste pensionid! 10 häält2.      Kõigile meeldib kuulata ööbikuid, kuid ööbik vajab toitu ja aega armastada.3.      Kultuuriinimesed, ärgem olgem vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus!!! 2 häält4.      Ärgem uhkeldagem relvadega, uhkeldagem kultuuriga! 1 hääl5.      Toomas H. Ilves ütleb: „Ainus eliit on vaimne eliit.“ Kuigi ta tihti ise käitub vastupidiselt... 1 hääl6.      Kultuuriinimeste koondumine üle Eesti ühiseks mõjujõuks!7.      Loomeliitude kokkukutsumine nagu 1980ndatel.8.      Riigieelarvest on kultuurifinantseerimine vähenenud alla ühe protsendi SKP-st. Seeg 2 korda vähem kui militaarkulutusteks.9.      Kultuuri allakäik algas Laine Jänese ajal (parempoolsete erakondade võimu ajal).10.  Sellel aastal peaks Eesti olema oma 22% kasvuga kõige kiiremini militariseeruv riik maailmas.  

  • Oma lugu ja kokkusaamiskoht. Kõik lood jäävad alles. Muuseum hoiab hästi ja kus me kolmi kokku saame? ERM-i uue maja vajalikkus 13 häält

Kristjan Raba ja Astrid Hallik

Airi Ross, Maris Aleksašin, Liidia Konsa, Aile Parmsoo, Margit Reinkubjas, Ülle Kool, Liina Vainumetsa, Meris Tammik

1.      Muuseum kui omakultuuride kodukeskkond – multikultuursus. 2 häält2.      Meie inimesed, meie kihelkond.3.      Erinevad vajadused ja huvid. ERM toetab ja saab toetust ettevõtlusest, loomesektorist, haridussektorist.4.      Mikro ja makrotasand.5.      Muuseumide töötajad peavad tulema rollist välja – rääkima lugusid, mida küsitakse. 3 häält6.      Muuseum on koht, kus ekspert jagab kogemusi paljudele. 2 häält7.      Muuseum on piirideta elamusõppe koht. 3 häält8.      On olemas hirm muuseumi ees.9.      Avatud ruum, muuseum ei ole kellast kellani. 1 hääl10.  Kas taidlejad tohivad tulla?11.  Kui muuseum on kallis, kas siistuleb seal olemise eest maksta ka kallist hinda?12.  Kultuurileht Sirbile kultuuuripärandi lehekülg (siiani ei ole!) 2 häält

  • Laulutee (tiiviir). Kaubamärk – millisega on võimalik Tartumaad kui kultuuripiirkonda müüa. 13 häält

Kai Paks

Pille Tammelan, Margit Reinkubjas, Astrid Hallik

Tartumaa:1.      Puhas kultuurikeskkond2.      Vaimuvaramu3.      Loomingupeenar4.      Parim perifeeria 1 häälTurundus käib läbi erinevate traditsiooniliste kultuuriretkede. 3 häältJalgsi, rattaga, paadiga.

  • Kuidas vältida projektide tegijate läbipõlemist? 11 häält

Liina Vainumetsa

Aili Palm, Ülle Kool, Siim Angerpikk, Tiina Konsen, Airi Ross, Maris Aleksašin, Kristel Vilbaste, Margit Reinkubjas

1.      Käia looduses.2.      Teha vähem, aga paremini.3.      Selgus, konkreetsus, täpsus, vältida venitamist. 2 häält4.      Kahjuks on lihtsa projekti kirjutamine ära teha kui delegeerida – see on probleem.5.      Tähtis on tahe just seda projekti teha, sund on kurjast. 2 häält6.      Kaasamine, ülesannete jagamine, „Usalda, aga kontrolli!“ 1 hääl7.      Koolitusi.8.      Peab teadma, mida rahastaja eelistab.9.      Väa vajalikule ja loomingulisele ideele on raske raha saada. NB! Mõtle aga kordaminekutele!10.  Tunnustada kultuurijuhte ja projektijuhte! 1 hääl11.  Kuidas ületada kindlusetusetunnet? Teha pidevalt.12.  Ühisprojektid.13.  Projektijuhi tasu!14.  Leida partnereid, kes on võimelised projekte kirjutama.15.  Rehabilitatsioonisüsteem (ujula, spaa vms). Teha rehabilitatsiooniprojekte näiteks stressi juhtimisest, lektoriks Helve Raik. Loodud Kultuurikoja üheks projektiks! 4 hääl16.   20/80 printsiip – tegevus/tulemus. 1 hääl17.  Kirjutage üks ja suur projekt eestimaa Looduse Fondile, mitte palju väikeseid Kultuurkapitalile!18.  OmaosalusOsalejad iseLeida partner, kes maksab,Näiteks Laeva vald aitab oma MTÜ-sid omaosalusega,Susserdamine...19.  Võta aasta puhkust enesetäiendamiseks!  

  • Tegija kui vääriline partner. 10 häält

Liidia Konsa

Valter Haamer, Mikk Sarv, Aili Palm

  1. Uued rollid tantsule – tuhamägede pidu, pühapaikade tervendamine tantsuga – tants on läbi aegade olnud osa pühadest talitustest.
  2. Tegija väärtustamine. 9 häält
  3. Suunata ressurss – rahad – kinnisvaralt tegijatele. 1 hääl


  • Kuidas märgata andekat last? 8 häält

Kadri Leivategija

Margit Reinkubjas, Annely Võsa, Siim Angerpikk, Ülle Kool, Meris Tammik, Maris Aleksašin

  1. Info jõuab lasteni.
  2. Märkame lapse vaimustust kunstist. 1 hääl
  3. Surve huvitegevuse toetuseks. 3 häält
  4. Vahetu kontakt oma ala parimatega. 2 häält
  5. Tunnustame lapse edusamme.
  6. Iga laps on milleski andekas.
  7. Teeme lapsega kunsti koos. 1 hääl
  8. Vanem vastutab.
  9. Kuulame last. 1 hääl
  10. Rohkem avalikku väljundid.


  • Miks ja siis kellele me teeme? Kuidas viia-tuua rahvamuusika (kandlemuusika) Tartumaa inimesteni? 7 häält

Sander Karu ja Ants Johanson

Pille Tammelan, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Aili Palm, Astrid Hallik, Kadri Leivategija, Meris Tammik

  1. Miks? Saavutusvajadus, hobi, äri, isetegemiserõõm, koostegemiserõõm, „Propaganda“, Eesti kultuuriruumi kujundamine, hoida rahvamuusikat elus.
    • Teen
  1. Iseendale;
  2. Publikule, uuele publikule;
  3. Kogukonnale (vald ja küla); 3 häält
  4. Otsustajatele ja komisjonidele;
  5. Avalikus ruumis, meedias. 1 hääl

Ants Johanson: Rahvalaulan sõpruskonnas, pilli mängin ka publikule, autorilaulan mõlemale. 2 häält
Mängime enda jaoks pühadele paikadele – taimedele, puudele, mägedele.


  • Kas meid mäletatakse? Kas meie tegemised IT ajastul ikka jätavad jälje? 7 häält

Aile Parmsoo ja Kristjan Raba

Astrid Hallik, Meris Tammik

  1. Kultuur ei ületa uudiskünnist. 2 häält
  2. Kus asub pank, infopank, infopesa, akumulatsioon?
  3. Kes arhiveerib ja süstematiseerib minu ürituse, minu kodulehe; facebook’i teated, tegevuse veebis?
  4. ERM – kogumik-pildiandmebaas „Eesti inimesed“, „Eesti teod“ 5 häält

Olemas on: oma lood; vaibaportaal; pildisaatjate võrk ;kirjasaatjate võrk; muis.ee; flickr

  1. Inimese enese kriitiline meel peab selekteerima, mida temast mäletatakse – elame infouputuse ajal.
  2. Ainult ise saame end nähtavaks teha.


  • Kultuuriline rattasõit Lõuna- ja Kesk-Eesti ajaloolisi radu mööda koos väikese korrastusega kohapeal. Noored, keskeas pensionärid ka. Kui tegutseme, elame veel! Terves kehas mõistlik tegija vaim!  3 häält

Jaan Muna

Kristel Vilbaste, Mikk Sarv

  1. Rattaga saab inimestele ja kultuurile lähemale.
  2. Võimaldab kohalike inimestega rääkida.
  3. Sedasorti kultuurihuvilisi pensionäre ja noori on palju.
  4. Alates 40ndast eluaastast huvitub inimene oma juurtest.
  5. Reisijuhid kaartide ja tekstidega.
  6. Luua võimalus rentida rattaid ja kultuuritundvaid giide-resijuhte. 1 hääl
  7. Taastada muistne tasuta kaevuvee ja sauna jagamine iga palujaga. 1 hääl
 

Kirjutas Administrator 28. Märts, 2012

 

Töögrupi koosolek 06.03.2012

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 06.03.12 TRAKS-is keskenduti eelkõige kultuurikoja arutelude kokkuvõtmisele ning kesksetele kokkulepetele kultuurikoja käivitamisega seoses.

Millest kohtumisel räägiti?

 

·          Mikk Sarv ja maakonna kultuuri ümarlaud 28. märtsil: kõne all oleval päeval korraldab Mikk Sarv maakonna kultuuri ümarlaua raames nn. ’maailmakohviku’. Kultuurikoda peaks meie identiteeti edasi kandma. Maailmakohvik on üks kõiki aktiviseeriv viis. Meil on üks üldine teema ning see teema oleks -kuidas Kultuurikojaga edasi minna. Üritus hakkab välja nägema nii, et oleme ERMi lektooriumi saalis ning siis saab igaüks sõnastada teema, mis on temale kõige tähtsam. Kui kellelgi on südamel midagi tähtsat, ei jää see arutamata! Edasi jagunetakse erinevatesse nurkadesse samas ruumis (nt. 4 rühma). Igal inimesel on õigus tõusta ükskõik mis ajal üles ja minna teise rühma juurde. Teemade algatajad panevad need pabertahvlitele kirja. Hiljem on kõigil võimalus läbi lugeda ja hinnata. Ringi saab ümber tõmmata ideele, mida inimene ise tahaks läbi viia või teha. Mustandi kirjutab Mikk ise kokku, et me saaksime stardiks selge ja omavahel läbipõimunud ideede kogumiku. Ainus reegel on see, et iga inimene peab olema seal, kus teda see teema tõsiselt köidab. See ei tohi olla tuim ja igav. Võib-olla oleks hea mõte kui igaüks võtab kaasa midagi söödavat! (midagi, mis talle endale sobib ja nt. iseloomustab teda). Kui inimesed tuliselt arutavad, läheb väga kiiresti kõht tühjaks. Kui selline formaat hästi istub, miks ei võiks see edaspidi jääda põhiliseks tööviisiks!

·          Kultuurikoda ja selle nimi: Võib-olla on mingi parem nimi selle koostöövormi jaoks, mis meil tekkima hakkab? Lõpuks otsustati, et hetkel räägime ikka kultuurikojast ning inimestel on veel võimalik ’lapsukesele’ nimesid pakkuda – asjakohane arutelu algatatakse listis. Arutelul välja käidud variandid:

  • Tartumaa Kultuuri Koostöökoda, Tartumaa KultuuriPADA, Tartumaa Kultuurikoda, Tartumaa Kultuuri Kohtumispaik;
  • Võiks kaaluda ka erinevaid variante akronüümidega mängimiseks.

·          Kultuurikoja formaat, organisatoorne vorm ja töökorraldus:

  • Kas me tahame, et sellel koostöövormil oleks üldse mingi kindel vorm? Ehk peaks pigem tegelema sellega, et teadmine sellest koostöökogust jõuaks inimesteni ning info hakkaks liikuma läbi meie;
  • Mingil hetkel võib see olla mingi TOL-i Sihtasutus nt. Aga selleks ajaks tuleb teha nii, et meid võetaks ka tõsiselt. Peame enne tegelema sellega, millega me kõige paremini hakkama saame ning küll aja jooksul see koostöövorm TOL-i ja teiste tähtsate asjalistega ka välja kujuneb;
  • Mõttevälgatus – TRAKSINÖÖP J
  • Kultuurikoja töökorraldus võiks välja näha nii, et koja juhtimine oleks paralleelselt mitme organisatsiooni käes – see võimaldab praktiseerida koostööd, hajutada juhtimisest tulenevaid riske ning ka organisatsioone roteerida. Nt. paarisjuhtimisel (või lausa kolmikjuhtimisel) oleks ka see eelis, et üks eestvedav organisatsioon vahetuks ning teine jääks juhtima – st. eestvedavad organisatsioonid ei vahetuks kunagi korraga ning see organisatsioon, kes uue juhtivorganisatsiooni ajal tegevuses on, saab vajadusel tutvustada käsilolevaid töid, juhtimisprintsiipe jne. St. asjad ilusti üle anda ning järgmise organisatsiooni/järglase ’sisse elatada’.
  • Juhtijad oleksid pigem organisatsioonid kui üksikisikud – st. organisatsioonid määravad, kes nende inimeste hulgast koostöökoja tegevustega seotud/vastutav on.
  • Merise sõnutsi peaks kultuurikoda olema organisatsioon, mis vahendaks kultuuri muudele valdkondadele. Et see ei hakkaks iseennast marineerima kapslis. Kui see informatsioon süstematiseeritud ja oskuslikult väljatoodud kujul jõuab kultuuritegijatest väljapoole, siis tekivad erinevate valdkondade huvi ja potentsiaalne soovid kaasa rääkida ja teha. Rohkem võiks teha pigem kultuuri integreerimisega. Siis oleks see atraktiivne ettevõtmine ka riiklikul tasemel. Tänapäeval on kuum teema sotsiaalne ettevõtlus. Ning see sünnib ka selles kultuurikapsli sees, aga palju vingem on see, kui see sünniks mingite erinevate kapslite koostöös. Et see oleks valdkondade vaheline.
  • Leidsime, et mõistlik võiks olla kultuurikoja väärtuste sõnastamine – selleks peaks esmalt läbi töötama erinevad memod ja protokollid kuni tänaseni, noppides sealt üles need väärtused, mõtted ja mõtteterad, mille me juba kirja oleme pannud. Seejärel vaatame selle üle, täiendame, vajadusel lihvime.
  • Vahekokkuvõte arutelust: me ei ole klubiline organisatsioon vaid oleme sihtgrupi mõttes väga avatud, vaid Tartu piirkonnas/regioonis sündinud mõtetele leida kaasaelajaid igal pool.
  • Liikmelisuse küsimus -kuidas ja keda me kaasame oma tegevusse. Kas liikmed on kliendid või oleks liige midagi rohkemat, sest ta panustab? Millised võiksid olla liikmete hüved võrreldes muude huvilistega?
  • eksklusiivne juurdepääs informatsioonile;
  • esmane juurdepääs üritustele;
  • liikmete eelistamine ennekõike;
  • lihtsam on taotleda projektidele raha koostöös teiste organisatsioonidega
  • võib kasutada täiendavaid teenuseid – nt. raamatupidamine pakutakse TRAKS-i alto   Arutasime, kas üksikisikud on ka liituma oodatud? Võib-olla jätta üks ring selliseks toetajaliikmeteks – st. inimesed, kes ei ole päris esimeses ringis ning ei osale juhtimise rotatsioonis. Kui sa oled lihtliikmena mingist seltsist, siis ei saa ka väga palju sõna võtta seltsi nimel, kui pole volitatud. Võiks olla nt. kultuurikoja sõprade selts, kellele küll kohustused ja õigused kõik ei laiene, kuid toetavad meid ning saavad osa meie tegemistest. Seega võiks kujuneda nö. kolmetasandiline organisatsioon – esimese tuumiku moodustaksid parajasti juhtimise ülesannet kandvad organisatsioonid; teise ringi siis nö. ’liikmed’ (so. vaid organisatsioonid, kes saavad osa kõikidest õigustest ja kohustustest, sh. osalevad juhtimise rotatsioonis) ning kolmas ring, kes oleksid siis kõik kaasaelajad, -mõtlejad ning huvilised (nö. siis toetajaliikmed, meie tegevuste otsesem ja spetsiifilisem sihtgrupp, see, kelle jaoks me põhiliselt eksisteerime);
  • Leidsime, et kultuurikoda võiks toimida esialgu seltsingu vormis.
  • Rääkides juhtimise roteerimisest jõudsime seisukohale, et üks ’juhtimisperiood’ organisatsiooni kohta oleks pool aastat. Tagama peaks selle, et kogu aeg on juhtimises osalevad vähemalt 2 organisatsiooni ning organisatsioonid ei vahetuks üheaegselt
  • Täiendada oleks vaja kompetentside ülevaadet, et paremini mõista, kes milliseid ülesandeid täita suudab ja soovib.
 

Kirjutas Administrator 06. Märts, 2012

 

Töögrupi koosolek Antoniuse Gildis 07.02.2012

PDFPrindiSaada link

Kohtumisel 07.02 Antoniuse Gildis keskendusime jätkuna eelmisele kohtumisele mõttetööle, mis seondus avalikkussuhtluse ning kaasamise strateegiaga – st. mõtlesime sellele, kellele üldse Kultuurikoja teema võiks oluline ja tähenduslik olla, keda võiks Kultuurikoja loomisesse ja tegevustesse veel võiks kaasata, kuidas neid asjaosalisi informeerida ning Kultuurikoja sünnist laiemat avalikkust teavitada. Kohtumise teises pooles toimus väike koolituslik osa, kus tutvustati sotsiaalse baromeetri mudelit (mis aitab suunata oma energiat ja aega kaasamisel õigesse kohta) ning samuti tutvusime meediaplaani koostamise baasprintsiipidega.


Algatuseks arutasime seda, et lähimate nädalate jooksul peaks tekkima selge koondraport meie võrgustike kohta, kuhu siis oleme koondanud loetaval ja süsteemsel kujul selle informatsiooni, mida me oleme võrgustike kohta kokku kogunud (vt. täpsemalt eelmisest memost). Margit lubas sellega tegeleda.


Samuti peaks ära testima Google kalendri kasutamise,  et jõuda selgemale arusaamale, kuivõrd see vastab meie vajadustele ja ootustele ning kas on tarvilik ehk hoopis anda mingi lähteülesanne mõnele teisele veebikeskkonna arendajale (nt. loomeinkubaatori veebiarendusse või nt. kultuuriakna veebiarendusse).


Edasi liikusime sellega, et meil on vajadus detailsemalt lahti kirjeldada Kultuurikoja loomise protsessiga seonduv kaasamise ja informeerimise strateegia – st. mida ja kuidas, kellele, millal ja mis kanalite kaudu me pakume. Kohtumisel jõudsime alustada erinevate mõtete genereerimisest võimalike sõnumite kohta (millist infot, milliseid sõnumeid me tahame välja anda) ning teiseks jõudsime mõelda ka võimalike sihtgruppide kohta (kellele me tahame oma sõnumeid suunata, kes võiks olla meie jaoks huvitavad sihtgrupid). Need mõtted on vaid esialgsed (ajurünnaku tasemel), vajavad süstematiseerimist/sorteerimist ja tõenäoliselt ka täiendamist/ülevaatamist.


Järgnevalt siis ülevaade ajurünnakust meie võimalike sõnumite kohta – millist informatsiooni peaks Kultuurikoda välja andma, mida enda kohta ütlema (ning mida kindlasti mitte ütlema – st. mida me ei taha, et meist arvataks):

  • Et me oleme üldse olemas – miks me oleme olemas, mida teeme, mida pakume (5 põhiasja, mida me siis pakume Kultuurikoja poolt – viimistleda meie põhiväärtus);
  • Ootame uusi ’liikmed’ – oleme avatud
    • Tahame kaasamõtlejad ja kaasaaitajad (millele? Siia vaja kindlasti juurde meie missiooni kirjeldust);
    • Mida saab meie heaks teha ning mida meie saame (kellegi heaks) teha.
  • Millised on meie põhitegevused (hetkel, sel aastal)
    • Korralised kokkusaamised
    • Kultuuri väljanäitus
    • Kultuurilugude kogumine
    • Aastaraamat
  • Üks meie mõnusaid mõtteid varasemast - Kultuuri kohtumispaik
  • Kes üldse Kultuurikojas ’teevad ja koos käivad’
  • Keda oodatakse partneriteks (ning kes juba meie partnerid on) – et teaks, milliste küsimuste ja probleemidega tülitada; samuti on oluline prestiiži tõstmiseks
  • Aga kelle huve me esindame üldse? (esinduse ja eestkoste teema)
  • Ei ole ühe valdkonna põhine, ei ole kinnine kulbi, ei ole ühegi poliitilise jõu käepikendus, me ei taha olla eraldiseisev loomemajandusest, me ei taha, et inimesed arvaksid, et me oleme ainult raha peale väljas (aga samas ei ole ka seltskond, kes kõike ilma rahata teeb)
  • Tahame olemasolevat potentsiaali ja ressurssi paremini ära kasutada (mh. nö. sama raha eest rohkem)
  • Ootame vabatahtlikke annetusi
  • Kas ja kuidas on võimalik osaleda (projektipõhised võimalused, vabatahtlik töö jne., lihtsalt kuulajad)
  • Veel üks lõbus ja huvitav ütelus, mida saab kasutada - Kultuuridessant
  • Me käsitleme Tartumaad ühtse tervikuna
  • Läbi koostöö saada uut rahastust juurde, arendada, parendada – suurem tähelepanu regioonile kui tervikule
  • Kindlasti illustreerida oma erinevaid sõnumeid konkreetsete näidetega

Järgnevalt nägime natukene vaeva sellega, et täpsemalt defineerida võimalikud huvigrupid/sihtgrupid oma kaasamis- ja informeerimistegevuse mõttes:

  • Esmalt ei maksa unustada TRAKS-i enda liikmed J
  • Kultuurispetsialistid ja ametnikud
  • Õpetajad (huvikoolid, kunsti- ja muusikakoolid)
  • Raamatukogu rahvas
  • Kultuurikollektiivide juhendajad
  • Noorsootöötajad
  • Sportlased
  • Lauljad, tantsijad, muusikud
  • Käsitöölised
  • Perekeskused
  • Seltsidele
  • Eakate päevakeskused
  • Kodukandi võrgustik ja Maanaiste Liit
  • Kirjanikud ja kunstnikud (liidud)
  • Muuseumid (ERM, Kirjandusmuuseum)
  • Laulu- ja tantsustuudiod
  • Perekonnad (kuidas piiritleme, kuidas leiame?)
  • Omavalitsused (millised? Nimekiri)
  • Tartumaa kohalikud ettevõtted – HORECA (majutus, toitlustus jm.), loomemajandustööstus, turismiettevõtted (Emajõe Jõeriik), RMK, IT (valdkond), ruumide pakkujad
  • Rahvusvahelised??? Väljaspool Tartut?
  • Kultuurihuvilised ettevõtjad
  • Ülikoolid (sh. TÜ kollektiivid jne.)
  • Omavalitsuste kultuuriasutused (kultuurimajad, seltsimajad, rahvamajad)
  • Maavalitsus
  • Rahvakultuurikeskus
  • Kulutuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik (Eino Pedanik)
  • Parlamendi kultuurikomisjon (nende nõunikud)
  • Teatrid (+ Vanemuise selts)
  • Eesti Kontsert?
  • Võru Instituut, Mulgi Instituut + analoogid
  • Fenno Ugria
  • Vähemusrahvuste seltsid
  • Eesti Kirjandusmuuseum
 

Kirjutas Administrator 07. Veebruar, 2012

 

Lehekülg 2 / 4

Toetajad

Projekti "Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal" kaasrahastas
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital